Jõhvi uhkuseks saab riigi kõige ilusam kool
13. mai 2013, 16:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Miks ei võiks looduslikult kõige ilusamas maakonnas olla kõige ilusam kool?" arutles haridusministeeriumi tippametnik Kalle Küttis Jõhvi rajatavast riigigümnaasiumist kõneldes.
Nädala eest toimunud Jõhvi haridusseminaril räägiti uue riigigümnaasiumi loomisest, millest peab nii sisult kui vormilt saama tõeline 21. sajandi kool.
Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar märkis, et kui aprillis selgus, et Jõhvi saab uue gümnaasiumi ehitamiseks 6 miljonit eurot, võis lugeda netikommentaatorite nurinat: teed lagunevad ja õpetajate palgatõusuks raha ei jätku, aga samal ajal pannakse püsti miljoneid maksvaid maju. "Ise usume, et oleme uue gümnaasiumi rajamisega õigel teel."
Haridus- ja teadusministeeriumi riigi koolivõrgu juht Kalle Küttis kinnitas, et peab väga oluliseks koolikeskkonda ning kui see on nüüdisaegne ja innovaatiline, on lihtsam ka heade õpetajate leidmine.
"Minu kaks last on koolis õpetajad ja nad on palju rääkinud sellest, mis võiks motiveerida noori kooli tulema. Ja vähemalt nemad on öelnud, et palk on ka oluline, aga äärmiselt oluline on sisu ja innovaatilisus."
Mercedes või Moskvitš
Ta tõi võrdluseks, et Jõhvist võib sõita Tallinna Mercedese või Moskvitšiga. "Tegelikult on sõiduaeg sama, sest ei saa kiirust ületada, aga millegipärast me tahame sõita Mercedesega, mis on innovaatilisem, pakub meile rõõmu, on meie tunnetusele parem. Samamoodi me ei saa ka koolikeskkonda alahinnata."
Küttis lootis, et Jõhvi gümnaasiumist tuleb üks vägev asi. "Tihti räägitakse, et Ida-Virumaal on see ja teine häda. Tegelikult on see looduslikult kõige ilusam maakond ja miks siin ei võiks olla kõige ilusam gümnaasium? Loodan selles osas väga noortele arhitektidele."
Jõhvi gümnaasiumi eskiisprojekti autorid Priit Hamer ja Priit Pent OÜst Ühinenud Arhitektid selgitasid, et nende kavandatud hoones on loobutud klassikalise koridori-klassi tüüpi koolimaja ülesehitusest ja selle asemel rajatakse klassimajad analoogselt ülikooli instituutidega, igaühel oma valdkond ja roll.
Klassimajade vahele jääb ühine avatud ruum - aatrium, mis on n-ö aasta läbi roheline linnatänav siseruumis, kus omavahel suhelda ja ühistegevusi läbi viia.
Sissejuhatus ülikooli
Sellega kõneleb uus hoone sellest, et gümnaasium on eeskätt sissejuhatus ülikooli, märkis Hamer. Sellist üldhariduskooli, kus on suur avatud ruum, mis ühendab eri n-ö instituute, Eestisse siiani ehitatud ei ole.
Arhitektid viitasid inglaste tehtud uuringutele, mis näitavad, et mida parem on õpikeskkond, seda paremad on õpitulemused. Õpitulemused võivad paraneda kuni 25 protsenti, kui koolikeskkond õppimist soosib.
"Teine uuring jälle ütleb seda, et õpilastel on suhteliselt ükskõik, millises keskkonnas nad õpivad, aga õpetajatel ei ole. Nii et tegelikult me ei tee kooli õpilastele, vaid pigem peaks mõtlema õpetajate peale. See on oluline vaatepunkti vahe. Kui õpetajal on mõnus, siis ta õpetab paremini," rääkis Pent.
Õpetajateks kohalikud noored
Marju Lauristin rõhutas, et kuigi uus gümnaasium hakkab tööle 2015. aastal, peaks juba praegu alustama konkursse personali leidmiseks. Ta kinnitas, et on valmis olema osa koolitusmeeskonnast, kui valitakse välja uue gümnaasiumi juhtkond ja õpetajad ning hakatakse neid koolitama nii tehnoloogiliste kui sotsiaalsete pädevuste osas.
"Et tuleks õpetajate seltskond, kes suudab õpilasi inspireerida ja tõesti maksimaalselt kasutada neid võimalusi, mis siin on. Sest ka parimat hoonet on võimalik sisustada nii, et seal ei jää lõpuks midagi uut järele, vaid kõik käib vana rutiini järgi."
Lauristin rõõmustas, kuuldes, et Tallinnas ja Tartus õpib praegu üle 50 piirkonna noore õpetajaks. "Mina võtaks neist kinni, sest piirkonna ja oma kooli sidemed on väga olulised. Eriti kui saaks tulla väikese rühmaga, nagu minnakse teatrikoolist. Niimoodi on lihtsam."
Lauristin rõhutas, et kuna 300 gümnasistist, kes eeldatavalt uues gümnaasiumis õppima hakkavad, on 130 vene emakeelega, peaks sellest kujunema eestikeelne gümnaasium, kus tunnevad end hästi ka vene perede lapsed ja toimuks reaalne kogukonna ühendumine.