Ametiühing sekkub Narva võimude kinnisvaratehingutesse

Raja tänava vana hoone, mis enam kui 10 aastat tagasi erakätesse läks. Tänini see vaid laguneb, sümboliseerides Narva linnajuhtide hooletut suhtumist munitsipaalkinnisvarasse, mis antakse nn investorite kasutusse. Foto: Ilja Smirnov

Kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühing korraldab kolmapäeval Narvas miitingu, kus protestitakse linnavõimude plaani vastu anda kinnisvara arendusfirmale odavalt rendile linnale kuuluvad maatükid.

Optimistlike prognooside kohaselt ootavad ametiühingujuhid pool kuus õhtul Geneva kultuurikeskuse ees toimuvale miitingule kuni 5000 osalejat.  Kavas on tulla välja loosungitega: "Me oleme mõtlematute otsuste vastu!", "Me oleme linnavara sihiliku raiskamise vastu!", " Me oleme suurejoonelise afääri vastu, mille linnajuhid ja linnavolikogu valitsev koalitsioon tahavad karistamatult toime panna!"

Miiting leiab aset päev enne Narva linnavolikogu istungit, kus arutatakse kolme linnale kuuluva krundi ehitusloa väljaandmist.

Ilma konkursita ja odavalt

Tänavu aprillis asutatud ja Tallinnas registreeritud  firma Westmor Capital soovib Narvalt maad, et ehitada ühte kohta tervise-, spordi- ja vabaajakeskus, teise aga spaakeskus. Firma ainsaks juhatuse liikmeks on äriregistri andmetel Afford Õigusbüroo jurist ja juhatuse liige Sulev Mander.

Narvas tekitasid need plaanid  ärevust eelmisel nädalal, kui sai avalikuks, et head krundid on plaanis ära anda umbes 1300eurose aastatasu eest ja  leping sõlmitakse 50 aastaks. Otsuse  eelnõu kohaselt lasub samas ettevõtjal kohustus  investeerida kumbagi projekti ühtekokku vähemalt 26 miljonit eurot viie aasta jooksul.

Riigikontroll on varem tuvastanud, et Narva linnavõimud ei kontrolli sageli hoonestusõiguse lepingute täitmist. Aastatel 2000-2010 kehtestati 23 hoonestusõigust, kuid kokkulepitud objektid ilmusid ainult seitsmele krundile, ülejäänud on jätkuvalt tühermaa.

Linnavalitsus nõustus seekord konkurssi korraldamata andma firmale Westmor Capital maa kahe uue ehitusobjekti tarbeks, meelitatuna lubadusest investeerida ligi 30 miljonit eurot.

Sellises plaanis asus kahtlema ka volikogu õiguskomisjon ja tegi eile ettepaneku töötada linnavalitsusel välja konkursi tingimused ja korraldada enampakkumine, kuna huvi nende kruntide vastu on väidetavalt ka teistel investoritel.

Ametiühingujuht Vladislav Ponjatovski ütles selle teatele vaatamata, et miiting ära ei jää. "Paranduste tegemisega sisu ei muutu, kuni need küsimused päevakorras on ning jutt käib konkreetselt sellest firmast."

Ametiühing ei jää kõrvaltvaatajaks

Ponjatovski kinnitas, et tal pole ärilisi huve nende kruntide osas. "Ma lihtsalt võrdlen," jätkab ta. "Eesti ametiühingute keskliit teenib oma Tallinna kinnisvara hoonestusõiguse äraandmise eest 430 000 eurot aastas. Muidugi ei saa Narvat ja Tallinna niimoodi võrrelda, no olgu siis vähemalt kümme korda vähem: 40 000 aastas oleks mõeldav saada ja eelarvet täiendada," ütles Ponjatovski.

Ta ütles ka, et ei kavatse hakata oktoobris poliitikuks ega teha miitingul valimiseelset kihutustööd, kuid ametiühing ei kavatse leppida linnavara raiskamsega. "Varsti tuleb meil, linnaelanikel, kõige eest omast taskust maksta, ja mitte ainult autosid parandada, kuna teed on katki. Vaadake, mis toimub lasteaedades ja millised on sealsed palgad, millised palgad on huvikoolides - lõpuks hakataksegi vanematelt maksu nõudma… Ametiühing saavutas selle, et töötajale makstaks enam-vähem väärilist palka, kuid kõik see tuleb jätta linnale, et lappida auke, mida eelarvest lappida ei saa."

Eesti ametiühingute keskliidu Ida-Virumaa osakonna juhataja Aleksandr Startsevi sõnul on ametiühingu sekkumine linnaasjadesse loomulik. "Pigem paneb imestama linna inimeste suhtumine, et mitte keegi eraisikuist või erakonnajuhtidest ei korraldanud niisugust miitingut," märkis ta.