Maksuamet: Ida-Viru keskmine palk on 483 eurot

Enamik töölkäivatest idavirulastest peab pärast tulumaksu mahaarvamist kuus toime tulema kõigest 400 euroga. Foto: Peeter Lilleväli

Ida-Virumaal registreeritud ettevõtetes oli eelmisel aastal keskmine brutopalk 483 eurot, ilmneb maksuametile esitatud deklaratsioonide põhjal.

Selle näitaja poolest jääb Ida-Virumaa palgatase ligemale 30 protsenti alla Eesti keskmisele, mis oli 680 eurot, ja on ülekaalukalt kõige madalam võrdluses kõigi teiste maakondadega.

Erisugused arvestused

Maksuameti andmed erinevad oluliselt sellest Ida-Viru palgatasemest, mida statistikaamet on läbiviidud küsitluste põhjal välja pakkunud. Näiteks tänavu esimeses kvartalis oli statistikaameti andmetel Ida-Viru keskmine brutopalk 744 eurot, mis jääb võrdluses teiste maakondadega keskele.

Maksuamet loeb maakonnapõhises arvestuses vaid Ida-Virumaal registreeritud ettevõtete töötajate kohta deklareeritud palganumbreid. Nende koguarv oli 40 632. Maksuameti maakonna palgastatistikast jäävad välja tuhanded inimesed, kes töötavad küll Ida-Virumaal, kuid nende tööandjad on registreeritud mujal. Nende seas võib olla nii riigiasutusi kui kauplusekette ja muid ettevõtteid.

Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse hinnangul ei muuda see asjaolu üldist pilti, sest kõik suuremad Ida-Virumaal tegutsevad ettevõtted on arvestuses sees. Kui Ida-Viru palgatase oleks kas või saja euro võrra suurem ja küüniks suurema osa teiste maakondadeni, tähendaks see Kuuse sõnul Ida-Viru omavalitsuste jaoks ligemale 9 miljonit eurot lisamaksutulu aastas.

Varimajanduse mõju

Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm soovib, et avalikkus tunneks rohkem huvi selle vastu, miks palgatase on Ida-Virumaal nii madal kui 483 eurot. "Meie eesmärk on näidata, millised on maakonna tegelikud näitajad. Minul on väga raske öelda, millised on inimeste tegelikud sissetulekud. Aga tahame anda asutustele ja ettevõtetele mõtlemiseks ainet. Me ise hindame, et nii madala numbri puhul on oma osa ka ümbrikupalkadel," ütles Helm, kelle arvates võiksid eelkõige kohalikud omavalitsused märksa rohkem huvi tunda selle vastu, kui palju makstakse palka nende linnas või vallas tegutsevates ettevõtetes.

Töötukassa Ida-Viru osakonna juht Anneki Teelahk on veendunud, et üheks nii madala ametliku palga põhjuseks on ka varimajanduse suur ulatus maakonnas. "Teame oma praktikast, et alla 500eurose palga eest ei ole enamik töötuid nõus tööle minema. Samas puutume sageli kokku nende töötutega, kel pole kõikvõimalikel veidratel ettekäänetel aega osaleda koolitustel. Tegelik põhjus on, et nad käivad kusagil mustalt tööl," väitis Teelahk.

Kaubandus-tööstuskoja Ida-Virumaa esinduse juhi Margus Ilmjärve sõnul on  483 eurot maakonna keskmise palganumbrina uskumatult väike number. "Kurb, kui see tõesti nii on," sõnas ta. "See viib mõtted varimajandusele. Aga samas tundub, et legaalse äri osakaal on pigem suurenenud, vaadates kas või seda, et sularahaga arveldamist jääb aina vähemaks."

Karm tegelikkus

Eesti ametiühingute keskliidu Ida-Virumaa osakonna juhataja Aleksandr Startsev seevastu leiab, et maksuameti andmed peegeldavad küllaltki adekvaatselt tegelikku olukorda maakonna palgaturul. "Reaalsus ongi paraku selline, et enamik siinseid tööinimesi peabki nii väikese palgaga leppima," sõnas ta.

Ta tõi näiteks, et paljud naised teevad liinitööd, kus makstaksegi vaid alampalka. "Paljud ettevõtted on justkui kokku leppinud, et nad ei maksagi rohkem, kuna inimestest, kes on nõus sellistel tingimustel tööd tegema, puudust pole. Ei julgeta rohkemat nõuda, sest teatakse, et nende asemel võidakse kohe võtta teised," sõnas Startsev, lisades, et nendes ettevõtetes, kus on olemas tugevamad ametiühingud, on palgatase kõrgem.

Startsevi sõnul leidub ka selliseid ettevõtteid, kes ei maksa isegi alampalka. "Kui alampalgamäär on vahepeal tõusnud, on inimesed vormistatud tööle väiksema töötundidega arvuga, ehkki tegelikult teevad nad sama palju tööd kui ennegi," ütles ta.

Rahvusvaheliste autovedude puhul on tema sõnul levinud, et autojuhtide palganumber on väike, aga suurem osa sissetulekust tekib välismaal viibitud päevade komandeeringurahast, mis on maksuvaba tulu. "Inimesed lihtsalt ei mõtle praegu, et sel moel kaotavad nad tulevikus oma pensionis," sõnas ta.