/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)
/nginx/o/2013/06/07/11992328t1h7f53.jpg)
Narva jätab koolidirektorid põhimõtte pärast vallandamata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva võimud keelduvad sisuliselt allumast keeleinspektsioonile, kes nõuab puuduliku keeleoskusega direktorite vallandamist. Samas püütakse anda neile veel võimalusi oma keeleoskust seadusega nõutud tasemele upitada.
Nagu teada, kaotas Narva koolijuhtide keelenõude kohtuasja. Keeleinspektsioon tegi 2012. aasta algul ettekirjutuse eesti keele oskuse parandamiseks Narva Kreenholmi gümnaasiumi, Narva Pähklimäe gümnaasiumi, Narva Peetri kooli ja Narva täiskasvanute kooli direktorile. Tähtajaks - sama aasta juuliks - ei suutnud ükski neist С1-kategooria eesti keele eksamit sooritada. Sel põhjusel sai linnavalitsus ettekirjutuse vallandada direktorid detsembriks. Linnavalitsus vaidlustas ettekirjutuse, mistõttu antud tähtaeg lükkus edasi.
Pärast kohtuprotsessi jõustus ettekirjutus vallandamise kohta tänavu 23. mail ning 10. juuniks peab linn inspektsioonile teada andma, kas see on täidetud. Sellest rääkis eile Põhjarannikule Narva linnavolikogu liige, haridusvaldkonna juht Viktoria Lutus.
Lahti ei lasta
Lutus kinnitas, et linn nelja direktorit ei vallanda, hoolimata sellest, et neil pole endiselt seadusega nõutud eesti keele oskuse taset.
"Niipalju kui ma tean, kavatsevad koolijuhid iseseisvalt taotleda neile tehtud ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist," ütles Lutus. Tema sõnul on ettekirjutus eesti keele oskuse parandamise kohta tehtud isiklikult direktoritele ning seetõttu saavad ainult nemad ise taotlusi esitada ja teisi oma õigusi kasutada, olles haldusmenetluse poolteks.
Üks neljast, Narva Kreenholmi gümnaasiumi direktor Gennadi Bõkov on juba oma ettekirjutuse täitmiseks ajapikendust saanud - 1. septembrini 2014. Seda tehti Lutuse teatel selle arvestusega, et Bõkovi suuline eesti keel on väga heal tasemel. Sellest kinnitas hiljuti Põhjarannikule ka keeleinspektsiooni Ida-Viru järelevalvetalituse peainspektor Marge Mägi-Puss.
Keeleinspektsiooni ettekirjutuse täitmatajätmise eest tuleb linnal kui "ebaseaduslike" koolidirektorite tööandjal maksta 640 eurot sunniraha, mis on seadusega lubatud sunniraha ülemmäär. "Direktorid tegid ettepaneku hüvitada linnale kulud oma kukrust," täpsustas Lutus.
"Ent inspektsioon võib sunniraha määrata korduvalt, seni kui ettekirjutuse eesmärk on täidetud," lisas ta.
2012. aastal sattusid keeleinspektsiooni löögi alla ka mõned Narva koolide õppealajuhatajad. Lutus ütles, et ühtki neist ei vallandatud otseselt puuduliku eesti keele tõttu: "Mõned läksid pensionile, mõned vahetasid töökohta. Näiteks tehti ettepanek töötada koolis õpetajana."
Poliitiline otsus
Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov, elukutselt jurist, ütles Põhjarannikule, et tema ei nimetaks toimuvat seaduslikule nõudmisele mitteallumiseks. "See on püüe säästa kahjust Narva haridussüsteemi, soov jätta tööle kogenud ja haritud spetsialistid, kes on end heast küljest näidanud."
Jefimov tunnistas ka, et jutt käib Narva poliitilisest valikust - kas vallandada direktorid või jätta täitamata keeleseadus: "Valime kahest halvast parema."
"Kui arutasime seda küsimust Keskerakonna Narva ringkonna juhatuse istungil, kerkis silme ette analoog politseile esitatud keelenõudmistega ja politseinike nappimine Narvas. Seega pole nende nõudmiste täitmine alati hea. /.../ Seetõttu, politseis nõudmised täideti, on nüüd linnas on 18 politseinikku puudu ja linlased kahtlemata kannatavad. Me ei taha, et sama negatiivsed tagajärjed oleksid ka hariduse valdkonnas," põhjendas Jefimov Narva otsust.