Avinurme tünnilaadal käis 10 000 inimest

Kokku oli tünnilaadal ligi 300 kauplejat - rohkemat staadion ja selle ümbrus ei mahutagi. Laadaplatsilt käis läbi 10 000 inimest. Annely Peebo kontserdile müüdi ligi 600 piletit ja sama palju ka õhtusele jaanisimmanile. Foto: Heino Pärn

Igapäevaselt Viini rahvusooperi laval särav metsosopran Annely Peebo soostus esinema maakirikus ainult sellepärast, et Avinurme tünnilaada korraldajad saatsid talle südamliku kirja.

Annely Peebo tunnistas Põhjarannikule enne Avinurme kirikus antud kontserti, et kuigi sageli ta väikestesse kohtadesse esinema ei satu. "Vist ei ole julgetud ka pakkuda, aga Lii Karro (üks kirikukontserdi korraldaja - toim.) kirjutas mulle niivõrd südamliku ja ilusa kirja, et mul polnud raske otsustada."

Lii Karro tunnistas, et Viini rahvusooperi solist saadi Avinurme teisel katsel. Et tegemist oli heategevusliku kontserdiga, läks tulu elulaadikeskuse renoveerimise projekti omaosaluse katteks nagu varasematelgi aastatel.

Peebole avaldas muljet, kui palju Avinurmes puutöötraditsioonide säilitamise ja tutvustamise nimel vaeva nähakse. "Eks neil ole abiks, kui natukene nimekamad inimesed siin aeg-ajalt käivad. Pikk sõit siia oli, aga teisest küljest tore kogemus."

Peebo sõnul pole artistil olulist vahet, kas esineda väikeses kirikus või lauluväljakul. Ainult et maakohas ei pea end nii üles lööma. "Selge on see, et kui lähed galakontserdile, on eelnevalt vaja juuksuris käia. Maakohas olemine seda ei nõua ja inimestele oleks see ka liiast, kui tuleks üks väga ära mukitud ja üles puhvitud tädi. Siin pigem oodatakse publikuga suhtlemist."

Avinurme publikule ettevalmistatud kontsert kandis pealkirja "Muinaslugu muusikas". "Üritan rääkida oma isiklikust muinasloost muusikas: kuidas ma alustasin Viinis õpinguid ning alguses kodustest ja sõpradest eemal olles patja nutsin. Siis tuli armastus ja sellega seoses rõõmsamad laulud. Natukene tutvustan ka Viini, sest see on linn, mis on minu koduks saanud."

Peebo lendas jaanipäeval tagasi pere juurde, et 28. juunil taas Eestis esineda: siis astub ta Tallinna lauluväljakul üles koos José Carrerasega. "Iga kodus oldud päev on lendamist väärt, sest lapsed loevad päevi, millal emme tuleb."

Ilm soosis

Kui Eesti kuulsaim metsosopran oli Avinurmes elus esimest korda, siis kohaliku ettevõtte OÜ Puunõu juhti Neeme Habakukke võib pidada üheks laada maskotiks: Eesti esimene kümblustünnide tootja on olnud platsis kõik 14 aastat.

"Ühelt pool saame laadal oma tooteid näidata ja teiselt poolt on ka müüki," rääkis kaupmees.

Näiteks kaasavõetud kümblustünn, mis maksis 1200 eurot ja oli tõenäoliselt laada kõige kallim kaup, leidis ostja Kadrinast.

Müüdud kümblustünn oli plastmass-sisuga, mis teeb selle hooldusvabaks. "Selliseid on saanud juba paar aastat müüa, sest inimesed on mugavaks läinud ja mõnesajaeurone hinnavahe selliseid ei hirmuta," selgitas Habakuk.

Veterankauplejale on rohkem meelde jäänud need laadad, kus on hommikust õhtuni vihma ladistanud ja sellegi poolest müük edenenud. "Aga kui ilm on hea nagu seekord, siis on külastajatel tuju parem," nentis ta.

Murakas aeda

Avinurme on juba aastaid kuulunud ka Harjumaal tegutseva Arli puukooli laadasuvesse. Istikutega kaubelnud Anne Haak rääkis, et selle aasta uudiseks on aedmurakas, aga kuna oma kogemus selle kasvatamisega veel puudub, tutvustas ta meelsamini Jaapanist pärit maasikvaarikat, mida on pakutud paar hooaega.

Maasikvaarikas kasvab tema sõnul umbes sama kõrgeks kui maasikataim, aga marjad valmivad enam-vähem samal ajal kui vaarikad. "Mari on pehme ja maheda maitsega, seetõttu meeldib see väga väikestele lastele. Ja kui mari ära võtta, siis maasikal jääb süda sisse, aga temal ei jää. Mõned kliendid on rääkinud, et lapsed jooksevad, mari näpu otsas."

Maasikvaarika taime eest küsiti 5 eurot ja Haagi kinnitusel ei möödu ühtegi laata, kui keegi seda eksootikat koduaeda ei ostaks.

Laadale sõites oli puukooli kaubik triiki täis. "See ei tähenda, et me selle tühjaks müüme, kuna sortiment on väga lai ja igast sordist on kaasas rohkem kui üks taim. Õigel müüjal lõpeb laat sama rikkalikult, kui algab. See tähendab, et kui viimane ostja tuleb, saab ta ka seda, mida tahab," rääkis Haak.