Selisoo hoidmiseks luuakse kaitseala

Seni pole kaevandamine Selisoole märgatavat mõju avaldanud, küll aga tuleb vanad kuivendussüsteemid sulgeda või lasta kinni kasvada. Foto: Silver Kämärä

Praegu vaid Natura alana hoitud Selisoo saab peatselt kaitse-eeskirja ja muutub kaitsealaks, kus on keelatud nii kaevandamine kui lageraie.

"Natura loodusalad on määratud Euroopa Liidu direktiividest lähtuvalt ja neil oma kaitse-eeskirju ei ole," selgitas keskkonnaameti Viru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Riina Kotter. "Kaitseala staatusega muutuvad sel alal piirangud konkreetsemaks ja moodustatakse rangemate piirangutega sihtkaitsevööndid."

Eesti vanemaid soid

Mäetaguse vallas Metskülas asuv Selisoo on Muraka soostiku idapoolseim eraldi asuv ohustatud märgala, mida loetakse Eesti vanemate soode hulka kuuluvaks. Muraka looduskaitseala jaoks on Selisool veerežiimi ühtlustav ja kontrolliv roll.

Kaitse-eeskirja eelnõu järgi väärivad seal kaitsmist suhteliselt puutumatu soomassiiv, huumustekkelised järved, rabametsad ning mitmed kaitsealused liigid. Lisaks sarvikpütile, rüüdile, mudatildrile, sookurele, tedrele ja metsise mängupaikadele tuuakse eraldi esile rabapüüd, kelle suuremad asurkonnad Eestis paiknevad just Ida-Virumaal ning kellele Selisoo on vägagi sobiv elupaik.

Kaitsealal olevaid ohustatud elupaigatüüpe mõjutab raba ümbritsev kuivendusvõrgustik, mistõttu edaspidi kraavid kas suletakse või lastakse kinni kasvada.

Inimeste liikumist ei takista

Eelnõu järgi moodustatakse kaitsealal kaks sihtkaitsevööndit - Kõrve ja Mõtuse - , mis kokku hõlmavad ligemale poolteise tuhande hektari suurusest kaitsealast vähem kui veerandi.

Kõrve sihtkaitsevööndis ohustavad kaitstavaid linnuliike enim märgala veerežiimi muutused (kaevandamine); siirdesoo- ja rabametsade kaitseks loodavas Mõtuse sihtkaitsevööndis on suuremad ohutegurid metsa majandamine, lageraied ja kuivenduskraavide hooldamine.

Marjul ja seenel võib sealkandis üldjuhul käia ka edaspidi, tohib ka kala püüda ja jahti pidada. Viimane tegevus on Mõtuse sihtkaitsevööndis küll ajaliselt piiratud - veebruarist septembrini seal jahti pidada ei tohi, et linde mitte häirida.

Peale kaevandamise ja metsa majandamise on laugaste kaldataimestiku kaitseks keelatud ka ujuvvahendiga sõitmine.

Kaevandamine praegugi keelatud

Kaks ja poolsada hektarit loodavast kaitsealast asub Eesti Energia Kaevanduste mäeeraldisel ning seal lasub 8,5 miljonit tonni põlevkivi.

"Estonia kaevandus töötab seal Natura ala piiri lähedal, üle piiri me minna ei tohi, see piirav tingimus on kaevandamisloas kirjas," tõdes Eesti Energia keskkonnateenistuse maavarade valdkonna keskkonnajuht Kalmer Sokman, et selles mõttes ei muuda Selisoole kaitseala staatuse andmine kaevandajale mitte midagi. "Kaitseala piir on käänuline ja seda järgides on mäetööd keerukamad ja kulukamad."

Kaitse-eeskirja eelnõus viidatakse sealkandis tehtud uuringutele, mille kohaselt pole Selisoo all piisavalt paksu vettpidavat kihti, mis tagaks soo püsimise, kui kaevandamise käigus põhjaveetaset alandatakse.

"Meie välja pakutud kaevandamisviisi, mille mäeinstituut ettevaatlikkuse printsiipi rakendades välja töötas, suhtusid Selisoo uurijad skeptiliselt," viitas Kalmer Sokman teadlaste ettepanekule suurendada maa alla jäetavaid hoidetervikuid.

Kaitse-eeskirja seletuskirja kohaselt pole praegu veel otsustatud, kas tunnistada Selisoo alused põlevkivivarud passiivseks või jätta aktiivseks lisatingimustega.

Alates sellest nädalast saab Selisoo kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja tsoneeringuga tutvuda keskkonnaameti kodulehel, ameti Viru regiooni kontoris ja Mäetaguse vallavalitsuses. Kirjalikke seisukohti ja ettepanekuid ootab keskkonnaamet 29. juulini.