Keskhaigla sisekliinik oli 20 minutit elektrita

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Purul asuva keskhaigla vanemas osas asuvas sisekliinikus polnud elektrit 20 minutit, polikliinikus aga viis tundi.
Purul asuva keskhaigla vanemas osas asuvas sisekliinikus polnud elektrit 20 minutit, polikliinikus aga viis tundi. Foto: Peeter Lilleväli

Vaatamata sellele, et  raviasutustel on avariiolukorraks oma elektrigeneraatorid, tekkis esmaspäeval Ahtmes toimunud ulatuslike elektririkete ajal olukord, kus Ida-Viru keskhaigla sisekliinik 20 minutiks elektrita jäi. 

Kui veidi pärast keskpäeva kadus rikete jada tõttu elektrivarustus peaaegu kogu Ahtme linnaosas, siis pidanuks Ida-Viru keskhaigla lülituma  ümber autonoomsele elektrivarustussüsteemile.

Haiged ei kannatanud

Tänavu valminud uues haiglakorpuses, kus asub kirurgiakliinik ja on  haigla teabespetsialisti Viktoria Sladzevskise sõnul  ravil kõik kriitilises seisus patsiendid, see niimoodi märkamatult läkski. Ent sisekliinik, kus asuvad teiste seas lasteosakond, kardioloogia- ja neuroloogiaosakond, jäi elektrita.

Sladzevskise sõnul tekkis suurte elektri voolutõugete tõttu ülekoormus ning hoone peaautomaat lülitus välja. Kulus 20 minutit, kuni haigla elektrikutel õnnestus kõrvaldada vead ja elektrivarustus tänu generaatorile taastada.

Teabejuht kinnitas, et voolukatkestus ei mõjutanud sel hetkel sisekliinikus asunud patsientide tervislikku seisundit ega raviprotsesse.

Küll aga oli aga ligemale viis tundi kestnud  elektrikatkestuse tõttu  häritud polikliinikus ambulatoorsete haigete vastuvõtt,  kuna see hoone ei ole varustatud generaatori toitega. "Polikliiniku registratuuri tööd korraldati mobiilse interneti ja sülearvuti abiga," märkis Sladzevskis.

Haigla nördinud

Tema sõnul on haigla kavandanud lisategevusi, et tulevikus paremini hakkama saada elektrikatkestustest tulenevate probleemide lahendamisega. "See hõlmab tehnilisi lahendusi sisemises elektrivarustuses, lisasidevahendite hankimist ning personali teavitust ja koolitust," kinnitas Sladzevskis.

Ida-Viru keskhaigla teatel oli esmaspäevane juhtum aga esmakordne viimase 30 aasta jooksul, kui haigla jäeti pideva elektrivooluta ligemale viieks tunniks ning oli käesoleva avarii ajal üheks viimaseks objektiks, kus elektrivarustus taastati. "Ida-Viru keskhaigla juhatus esitab nõudmise ASile Elektrilevi tagada esmajärjekorras pideva elektritoite taastamine kõikidele Ida-Viru keskhaigla hoonetele, kuna tegemist on elutähtsa teenuse osutamisega kogu piirkonnale," märkis Sladzevskis, lisades, et rahalise nõude esitamist kaalutakse eraldi.

Elektrilevi juhtivspetsialist Kalle Orro selgitas, et keskhaigla jäeti voolu taastamise järjekorras eratarbijatest tahapoole teadmise tõttu, et haiglas ei ole probleeme, kuna seal toimib oma autonoomne elektrivarustus. "Rikke tekkides suhtlesime haigla käidukorraldajaga ja saime info, et neil olemasolev generaator suudab elektrivarustuse tagada hommikuni. Alles hiljem saime teada, et neil siiski oli probleeme tekkinud," teatas Orro.

Hüvitist pole ette nähtud

Kuigi esmaspäevane elektrikatkestus võis tekitada paljudele tarbijatele probleeme ja ka rahalist kahju, ei ole selle eest kahjutasu saamine sugugi lihtne.

Elektrilevi kommunikatsioonijuhi Tuuli Sokmanni sõnul vähendatakse majandusministri määruse kohaselt võrgutasusid, kui elektrikatkestus kestab talveperioodil kauem kui 16 tundi ja suveperioodil kauem kui 12 tundi. "Klientidel tuleb aga tõesti arvestada, et 100 protsenti katkematu elektrivarustuse tagamine ei ole võimalik. Ükski tehniline süsteem ei ole täielikult töökindel ja seetõttu juhul, kui elektrikatkestusest võib tekkida tarbijale väga raskeid tagajärgi, on oluline end nende riskide vastu kaitsta," sõnas ta.

Tagasi üles