Jõhvi linn muutub öösiti praegusest valgemaks

Aastal 2009, kui algas Jõhvi promenaadi ehitamine, vahetati siin välja ka tänavavalgustus. Need laternad uue valgustusprojekti alla ei lähe, sest vahetatavad valgustid peavad olema vanemad kui 5 aastat. Foto: Peeter Lilleväli

Tuleval aastal ootavad Jõhvit taas ees kaevetööd, sest juba kevadest loodetakse hakata linnas välja vahetama kogu tänavavalgustust. 

Tegemist on niinimetatud saastekvootide müügist saadud raha toel läbiviidava keskkonnaprojektiga, millega sarnaselt on varem soojustatud ühiskondlikke hooneid ning soetatud riigile elektriautosid.

Sel korral on Eesti riigilt CO2 kvoodi ostjaks Austria riik, kes on seadnud tingimuseks, et kvoodiraha tuleb paigutada Eesti mõistes keskmise suurusega linnadesse, kus elab 8000-15 000 inimest, ning eesmärgiks on efektiivistada tänavavalgustust, mis lõppkokkuvõttes tarbib vähem elektrit ja vähendab seeläbi ka saastet.

Vahetatakse 1280 valgustit

Projekti juhtiva keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) projektikoordinaator Aive Haavel ütles, et kuna austerlased projekti rahastavad, siis on nende seatud ka kriteeriumid ning ajaline piirang, millal peab projekt olema ellu viidud.

Koos käibemaksuga on Jõhvi projekti maksumuseks arvestatud veidi üle 2 miljoni euro, millest Jõhvi vald peab maksma omafinantseeringuna 10 protsenti. Selle raha eest läheb Jõhvis vahetusse 1280 tänavavalgustit. Kui suures ulatuses vahetatakse välja valgustusposte, pole veel teada, kuna projekteerimine pole alanud, ent kindlasti lähevad vahetusse betoonist postid, mida peetakse ohtlikuks. Haavel ei välistanud siiski, et praegused valgustid vahetatakse välja n-ö pealaest jalatallani.

Jõhvi abivallavanem Eduard Rae ütles, et projekti käigus vahetatakse välja enamik linnavalgustusest, kuna tingimustes on, et vahetamisele ei kuulu uuemad kui viis aastat vanad tänavavalgustid. Puutumata jääb valgustus vaid uhiuuel promenaadil ja viaduktil.

Rae ei usu, et tööde käigus taas suur hulk linnatänavaid üles kaevatakse. "Tänapäevased tehnoloogiad ei eelda suuri kaevetöid ning valgustuskaablid lähevad tavaliselt haljasalade, mitte tänavate alt," sõnas ta.

Tööde valmimise tähtajaks on 31. detsember 2014. Et selleks ajaks valmis jõuda, loodetakse ehitustöid alustada juba tuleva aasta kevadel. Lõppenud projekteerimishanke vaidlustas üks pakkuja, kelle pakkumus ületas võitja pakkumise kordades. Vaidlustuskomisjon protesti ei rahuldanud.

Säästlikum ja valgem

Tallinna tehnikaülikooli elektrotehnikainstituudi lektor Tiiu Tamm ütles, et LED-valgustus on oluliselt säästlikum ning võimaldab kokku hoida praegusega võrreldes ligi 70 protsenti elektrikulu. Peale selle on ta efektiivsem, hajutades valgust ühtlasemalt, võimaldades seda ka suunata, ning - mis peatähtis - pimedal ajal on LED-lampidega valgustatud tänavatel nähtavus oluliselt parem.

Lisaks on võimalik kulu vähendada sellega, et valgemal ajal lubab uus süsteem valgust ka vähemaks keerata. See on nii-öelda tark süsteem, mis annab näiteks iga üksiku valgusti rikke puhul sellest kohe puldile teada. Samuti on juhtimissüsteemile tulevikus võimalik lisada näiteks valvekaamerate süsteemi vmt.

On välja arvutatud, et LED-valgustuse rakendumisel väheneb Jõhvi valgustamiseks toodetud õhkupaisatava CO2 kogus aastas seniselt 558 tonnilt 269 tonnile.

Asjatundjad kasutavad tänavavalgustusest rääkides sellist terminit nagu valgusreostus. See on näiteks linna kohale tänavavalgustusest tekkiv kuma, mis on praegu kasutuses olevate naatriumlampide puhul tavaline. Reostus on ta aga sellepärast, et häirib näiteks inimeste und, paistes akendesse, aga segab näiteks ka tähistaeva ilu nautimist. LED-valgustuse puhul on valgusreostus olematu.

"LED-valgustuse puhul saab valida ka selle tooni," sõnas Tamm ning lisas, et ehk on siin võimalik linnaelanikel oma sõna sekka öelda.

Kvaliteet on oluline

Tiiu Tamme sõnul on see projekt ka kogu maailma kontekstis üsna erakordne, mis on kihevile ajanud paljud valgustitootjad, kes mõtlevad, kas peaksid nüüd Eesti pärast oma toodangut kohe suurendama. "Aga me peame olema ettevaatlikud. LED-valgustite puhul on kvaliteet väga oluline, aga see on ka väga kõikuv. Seetõttu ei tohi valida mingil juhul kõige odavamaid," sõnas ta.

Ent kuidas seda vältida, kui riigihangete seadus määratleb hangete puhul just soodsa hinna hankevõidu põhitingimuseks? "Me saame püstitada neile valgustitele väga konkreetsed tehnilised nõuded," sõnas Tamm.

Aive Haaveli sõnul annavad nad endale aru, et üürikeste tähtaegade tõttu eksisteerib risk, et vaidlustuste korral ei jõuta õigeks ajaks valmis. "Oleme seetõttu plaaninud ehituse puhul jagada selle mitmeteks väiksemateks hangeteks, mitte üheks suureks ehitushankeks. Aga jah, kui vaidluste tõttu projekt venima jääb, võib Eesti sellest rahast lihtsalt ilma jääda, sest mingit lisaaega austerlased meile ei anna," rääkis ta.

Peale Jõhvi saavad endale uue tänavavalgustuse Haapsalu, Keila, Kuressaare, Paide, Valga ja Võru linn.