Pääslas tukkunud turvamees võitis tööandjat kohtus

Kaks aastat tagasi jäi selles Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse pääslas turvamees tukkuma ning talle satuti peale. Pärast vallandamist läks mees kohtusse ja saavutas endise tööandja üle võidu. Foto: Matti Kämärä

Tööajal pääslas tukkuma jäänud turvamees, kes selle eest töölt lahti lasti, kaebas oma endise tööandja kohtusse ning sai õiguse: tööle teda küll ei ennistatud, kuid ta võitles välja hüvitise.

2011. aasta novembriõhtul püüdis üks Jõhvis Malmi tänaval asuva Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse töötaja ettevõtte territooriumilt autoga välja sõita, ent tõkkepuu ei avanenud. Asja uurima asudes avastas mees, et väravas valves olnud turvatöötaja on tukkuma jäänud. Asjast teavitati turvafirmat ning peagi kaotas tööajal uinunud turvamees ameti.

Vallandatu leidis siiski, et teda on ebaõiglaselt koheldud, sest tõendamist leidis, et unne vajus ta vaid 10 minutiks, mis pole nii märkimisväärne rikkumine, et kohe töölt vallandada. Kui töövaidluskomisjon andis õiguse tööandjale, turvafirmale USS, läks vallandatu kohtusse.

24 tundi puhkamata

Seal rääkis mees, et turvafirmas on ebainimlikud töötingimused, kuna inimesed peavad 24 tundi järjest ilma puhkepausideta töötama.

USSi esindaja seevastu rääkis, et turvatöötajad ise soovivad ööpäevaringseid vahetusi ning et firmas on kord, mille kohaselt töötaja saab puhata, kui kutsub selleks ajaks välja patrullekipaaži. Vallandatud mees enda sõnul sellisest korrast midagi ei teadnud.

Kohus viitas töölepingu seadusele, mis ütleb, et töölepingu saab üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Erakorralise ülesütlemise puhul aga ei ole hoiatust vaja siis, kui töötaja kohustuste rikkumine on nii ränk, et hea usu põhimõtte kohaselt ei saa töötaja tööandjalt seda oodata.

Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on seaduse kohaselt mõjuva põhjuse olemasolu.

Kohus leidis, et tööajal 10 minutiks tukkuma jäämine ei ole sellise iseloomu ja raskusega rikkumine, et tööandja saaks eeldada töösuhte jätkamise võimatust ilma eelneva hoiatuseta.

"Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole eelnevalt töökohustusi rikkunud ja hoiatust enne ei tehtud. Sellises olukorras tuleks anda töötajale võimalus enda käitumist parandada ja töösuhet jätkata pärast eelneva hoiatuse tegemist. Arvestada tuleb ka töötaja huviga, mis seisneb vajaduses säilitada töösuhe ning tagada seeläbi endale kindel ja stabiilne sissetulek," leidis kohus.

Puhkeaeg tuleb tagada

Kohus leidis ka, et USS on rikkunud töö- ja puhkeaja seadust. Kuigi kollektiivleping näeb ette, et objektidel peaks olema puhke- ja einestuskohad turvatöötajatele ning puhkeaeg peab jääma töölepingu seaduses sätestatud piiresse, pole nimetatud juhul seda tehtud.

Seaduse järgi peab üldjuhul iga pikema kui 6tunnise töötamise kohta olema töötajale ette nähtud minimaalselt 30minutiline vaheaeg ning igapäevane puhkeajanõue tuleneb ka Euroopa Liidu sellekohasest direktiivist.

"Puhkeajad on vajalikud töötajate ohutuse ja tervise tõhusaks kaitseks ning puhkeaegadel on mh ka ennetav iseloom, vältimaks nii palju kui võimalik töötajate turvalisuse ja tervise mõjutamist kuhjuvate puhkeajata tööperioodide tõttu. See eeldab eelkõige, et tööandja annab töötajatele võimaluse ette nähtud puhkeaega tegelikult kasutada. Tööandja ei saa eeldada, et töötaja töötab 24 tundi järjest ilma ühegi vaheajata," leidis kohus.

Kohtu arvates ei olnud turvafirmal alust töötajat sel kombel vallandada, kuid kuna seadus ei näe enam ette tööle ennistamise võimalust, lõpetas kohus oma otsusega lepingu ning mõistis USSilt endise töötaja kasuks veidi üle 1000 euro suuruse hüvitise.

Praeguseks on kohtuotsus jõustunud.