Ida-Viru koolid hiilgasid matemaatikas

"Olime kõigeks valmis," ütles Jõhvi vene gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Ljudmila Kulatšenko, kelle sõnul tehti eksamiks valmistumisel palju tunnivälist tööd. Foto: Peeter Lilleväli

Matemaatika riigieksami tulemuste riigi esikümnes leiab seekord lausa kolm Ida-Viru kooli - Narva eliitkoolide humanitaargümnaasiumi ja Pähklimäe gümnaasiumi kõrval ka Jõhvi vene gümnaasiumi.

Jõhvi vene gümnaasiumi tänavused lõpetajad kogusid matemaatika riigieksamil 82,2 punkti, millega tõusid riigis viiendale kohale, edestades isegi reaalkallakuga Nõo reaalgümnaasiumi. Täpsuse huvides tuleb märkida, et Nõos valis matemaatika riigieksami 83 lõpetajat, Jõhvi vene gümnaasiumis 5 lõpetajat 17st.

Neist kolm jätkavad praegu matemaatika ja informaatika erialal õpinguid Tallinna tehnikaülikoolis ja üks Edinburghi ülikoolis Šotimaal. Ühe valikuks oli mereakadeemias sadamamajandamise ja meretranspordi juhtimine, kus matemaatika on samuti olulisel kohal.

Kogenud matemaatikaõpetaja Ljudmila Kulatšenko sõnas, et riigis on kümne hulka tuldud varemgi. Näiteks 2011. aastal andis keskmine hinne matemaatikas 9. koha.

Sel korral langesid kokku õpilaste väga suur soov õppida ja õpetaja soov hästi õpetada. "Nähes õpilaste põlevaid silmi, soovisin igati neile vastu tulla. Tundide kõrval tegime palju lisatööd, nii rühmas kui individuaalselt. Olime kõigeks valmis."

Kulatšenko lisas, et kui sel aastal valisid matemaatika riigieksami need, kellel on seda elus vaja, siis tuleval kevadel on see kõigile kohustuslik. "Siis on tulemused ettearvamatud, sest matemaatika pole kõigile."

Jõhvi vene gümnaasiumi direktor Irina Šulgina selgitas silmapaistvat tulemust matemaatikas väga kogenud ja nõudliku õpetajaga, kes teab, mida riigieksamil nõutakse ja kuidas õpilasi selleks ette valmistada. "Õpetaja on tõeline proff."

Magusad kohad

Tõelised profid töötavad ka Narva humanitaargümnaasiumis, mis on aastaid olnud maakonna esinumber. Seekord on üle-eestilises tabelis ette näidata 1. koht keemias ja 3. koht matemaatikas. Koolide üldises pingereas annab see magusa 6. koha, mis kordab eelmise aasta tulemust.

Maakonna parim punktisumma koguti eesti keele riigieksamil, kusjuures humanitaargümnaasiumile järgnesid Narva Pähklimäe ja Kesklinna gümnaasium. Kuidas on võimalik, et olematust eestikeelsest keskkonnast võrsuvad võrratud eesti keele tulemused?

Humanitaargümnaasiumi direktori Nadežda Tšerkašina sõnul tehakse keelekeskkonna loomise nimel teadlikult tööd. "Koolis on keskkond olemas eelkõige tänu väga headele õpetajatele ja tublile partnerkoolile - Sõmerpalu põhikoolile -, kelle panus on mitmesuguste projektide kaudu meie õpilaste arengusse üsna suur."

Rohkem kui head riigieksamitulemused teeb Tšerkašinale rõõmu see, et õpilased on õppinud tööd tegema. "Me ei pea nende pärast häbenema üheski Eesti ega Euroopa ülikoolis." Tänavusest 37 lõpetajast jäi 90 protsenti õppima Eestisse ja 10 protsenti valis mõne Euroopa kõrgkooli. Venemaal ei jätkanud õpinguid ükski.

Õpilaste valik määrab 

Avinurme gümnaasiumi lõpetajad jõudsid riigi esikümnesse suurepäraste teadmistega ühiskonnaõpetuses. "Meil ei valinud seda eksamit kõige nõrgemad õpilased nagu paljudes teistes koolides. Õpetaja on suutnud aine vastu huvi äratada," selgitas direktor Aivar Saarela.

Maakonnas paistis Avinurme silma kõrgeima eesti keele eksami punktisummaga. Seda probleemi, et vene emakeelega laste suur osakaal viib eesti keele eksami tulemused alla, seal ei esine. "Viimastel aastatel on kooli tulnud mõned vene õpilased, aga eestikeelses keskkonnas õpivad nad ruttu," tõdes Saarela.

Kohtla-Järve Järve gümnaasium, mis kuulub stabiilselt maakonna tugevamate eesti õppekeelega koolide hulka, langes tänavu 63. kohalt 119ndale. "Lennud on väga erinevad ja meie asi on toetada õpilasi nende valikutes. Prioriteet on, et lõpetaja teeb selle eksami, mida tal on sisseastumiseks vaja. Meie asi pole öelda, et ära tee seda," ütles direktor Anne Endjärv.