/nginx/o/2019/01/02/11690386t1hb758.jpg)
/nginx/o/2013/09/19/11992836t1h60b6.jpg)
Merekaabli esimene testimine algab oktoobris
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elering tutvustas sellel nädalal Estlink 2 ligikaudu 50 miljonit eurot maksma läinud konverterjaama, mille ülesanne on muuta kaablis liikuv alalisvool vahelduvvooluks ja vastupidi.
Püssi alajaama juurde ehitatud Estlink 2 konverterjaama ehitus algas eelmise aasta alguses ning lõpetati selle aasta suvel. Praeguseks on seadmete montaažitööd suures osas lõpetatud ning toimuvad jaama seadistus- ja häälestustööd. Samuti on lõpetatud lõviosa kaabli paigaldustöödest ning oktoobrikuust alates alustatakse süsteemiteste ja pingestamist.
Eestis unikaalne
Eesti ja Soome vahelise merekaabli 2007. aastal alguse saanud ettevalmistus ja paigaldamine on nüüdseks jõudnud järku, kus ehitustöödel on peaasjalikult joon all ning jõutud on seadistamise ja katsetamiseni. Nii konverterjaama kui kaabli vastuvõtt töövõtjate käest on planeeritud järgmise aasta algusesse. Enne alalisvooluühenduse lõplikku töösse viimist on vajalik teha veel süsteemitestid ja läbida prooviperiood.
Oktoobris alustatakse süsteemi osade ehk filtrite, latistuste, trafode ja ventiilide pingestamist. "Süsteemitestide periood on esialgu planeeritud kestma oktoobri keskpaigast kuni detsembri alguseni ning siis on kavas testida, kas ehitatud süsteem vastab lepingus fikseeritud ja lähteülesandes kirjeldatud kriteeriumidele. Vajaduse korral tehakse lisaseadistustöid," ütles Estlink 2 projektijuht Reigo Haug.
Pärast süsteemitestide perioodi ning enne töö lõplikku vastuvõtmist on Eleringil kavas ehitatud süsteemi toimimist kontrollida nn prooviperioodil, mille käigus peab selguma, kuidas käitub kaabel reaalses tööolukorras.
Haugi sõnul on nii kaabli kui konverterjaama näol tegemist unikaalse asjaga. "Estlink 2 näol on tegemist nn klassikalise kõrgepinge alalisvoolu tehnoloogiaga, st monopolaarse isoleeritud tagasivoolujuhiga voolumuundur-tehnoloogiaga, kus alalispinge tekitatakse türistoride kontrollitud lülitamistega," ütles Haug, kelle sõnul muudab jaama unikaalseks türistorventiilide kasutamine, ühefaasilised kolmemähiselised konverteritrafod ning kasutatavad filtrid vahelduvvoolu osas. Samuti ei ole Estlink 2 merekaabli sarnast kaablit, kus tagasivoolujuht paikneb peavoolukaabli välimises kihis, varem ei Eestis ega mujal Läänemeres veel kunagi paigaldatud.
Mõjutab hinda positiivselt
Kokku on merekaabli paigaldamise eelarve ligikaudu 320 miljonit eurot, millest Püssi ja Anttilasse ehitatud konverterjaam läksid maksma 100 miljonit eurot.
Kas ja kuidas mõjutab aasta alguses tööle hakkav Eesti ja Soome vaheline merekaabel elektri börsihinda, on praegu raske prognoosida. "Kindlasti ei tähenda see, et kohe järgmisel päeval on elekter tunduvalt odavam," ütles Eleringi avalike suhete juht Ain Köster.
"Elering selliste prognoosidega ei tegele. Aga oleme turu usku ettevõte ja arvame, et hästi toimiv turg annab parima hinna," lisas ta ning kinnitas, et mida suurem turg, seda stabiilsem see on. Kindlasti saavad Eesti tarbijad kasu neil perioodidel, kui Põhjamaades on suures koguses saadaval odavat hüdroenergiat. Millal need perioodid on, on raske prognoosida. Näiteks viimasel suvel seda ette ei tulnud.