Alajõe valda elama asuda soovijate avaldustega tegeleb politsei
24. september 2013, 14:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Massilist elanike juurdekasvu valimised Alajõe valda ei too: septembri algusest saati on elanike registrisse lisandunud vaid kakskümmend inimest, andmete kontrollimise järel võib juurde tulla veel sama palju.
Kolmapäeva pärastlõunal esitas valimisliidus Rahva Hääl Alajõe volikogusse kandideeriv Aleksandr Petuhhov vallavalitsusse 31 inimese elukohateatise - neid kõiki soovis ta enda koju sisse kirjutada.
"Kõik need on mu sõbrad ja tuttavad, kes tahavad mind valimistel toetada," põhjendas Petuhhov. "Mitmed eelmised valimised on näidanud, et teistmoodi siin vallas toimida ei saa - massilised sissekirjutused enne valimisi on vastaskandidaatidel normiks muutunud. Tänavu on meie poliitilised vastased juba augustist saati vallaelanikele kala jaganud, tasuta toiduabi jagati mitte üksnes abivajajatele, vaid kõigile vallaelanikele. Mina pole kedagi ära ostnud, mul pole selleks võimalustki."
Päev pärast elukohateatiste esitamist võeti end Petuhhovi juurde sisse kirjutada soovinud inimestega ühendust keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroost.
"Kui ma sellest teada sain, helistasin ise politseisse ja pakkusin, et nad võiksid hoopis minuga rääkida. Täna hommikul kohtusimegi ja esitasin neile kõik oma argumendid," rääkis Pettuhov eile ennelõunal. "Ma saan aru, et selline sissekirjutamine pole ilus - aga mis mul üle jääb? Me ei tea, kui palju on vastaspool endale samamoodi valijaid juurde toonud, me mängime pimedalt. See ei meeldi meile, aga oleme selleks sunnitud."
Loeb teatise esitamise aeg
Samas valimisliidus volikogusse kandideeriv Vadim Ivanov esitas taotluse kolme inimese sissekirjutamiseks - seda mitte oma koju, vaid oma firmale OÜ Peipus kuuluvasse majja.
"Need kolm on firma uued töötajad," selgitas ta. "Eelmised töötajad, kes samuti selles majas elasid - seal on kõik elamiseks vajalikud tingimused olemas -, läksid ära ja nüüd leidsin uued inimesed," tunnistas ta, et tõenäoliselt on need kolm tema valijad.
Alajõe vallasekretär Daisy Utsar ütles eile pool tundi enne valijanimekirjade sulgemist, et Ivanovi esitatud elukohateatised on valla elanikeregistrisse kantud, Petuhhovi esitatud elukohateatiste pakiga ta aga tegelema ei kiirusta.
"Seal oli 31 avaldust, üks neist tema abikaasa, kelle elukoha ma registreerisin, ülejäänute puhul kahtlustan valeandmete esitamist ja nendega tegeleb edasi politsei."
Utsar peab ebareaalseks, et kahte väikesesse tuppa ja kööki võiks 30 inimest elama mahtuda, seda lisaks praegustele elanikele.
Veel üks sama valimisliidu kandidaat soovib enda juurde sisse kirjutada kümme inimest. Neid avaldusi lubas Utsar enne otsuse tegemist veel uurida. "Arvestuse aluseks on elukohateatise esitamise kuupäev - need kõik on registreeritud - ja kui kõik on korrektne ning ma lihtsalt ei jõua enne nimekirja sulgemist andmeid registrisse kanda, vaid teen seda näiteks järgmisel nädalal, siis lisatakse see inimene nimekirja hiljem," selgitas ta.
Alajõe teise valimisliidu Kohalik Rahvas saadikukandidaadid pole Utsari sõnul massilise sissekirjutamise taotlusi esitanud. "On soovitud üks-kaks inimest sisse kirjutada ja need on olnud lähisugulased."
Kuritegu ei tuvastatud
"Varasematel valimistel on esinenud olukordi, kus inimeste hääletamist on ebaausate võtetega manipuleeritud, näiteks ümberregistreerimist aadressidele, kus isikud ise ei ela. Häälte eest on pakutud raha või muid hüvesid. Samuti on olnud kahtlusi, et inimesed on pidanud hääletama sundseisus näiteks töökoha kaotuse kartuses," selgitas keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler huvi Alajõe vallas toimuva vastu.
Tema sõnul õnnestus infovahetusest Ida-Viru maavalitsuse ja vallasekretäridega alguse saanud koostöö tulemusena ära hoida kahtlase väärtusega massiline ühele aadressile sisseregistreerimine. "Alajõe ja Lohusuu vallavalitsuses käinud keskkriminaalpolitsei töötajad tuvastasid mitmeid kinnistuomanikke, kes ebamääraste põhjendustega soovisid registreerida sisse inimesi, kes selles vallas järgmisel kuul oma hääle saaksid anda," rääkis ta. "Konkreetse juhtumi korral saab rääkida kindlasti enama kui 25 inimese ühele aadressile registreerida soovimisest. Kuna hääle ostmist või hüve pakkumist pole tuvastatud, siis pole selline käitumine hinnatav kuriteona. Küll aga on see äärmiselt taunitav ning võimalikke valimistulemusi tulevikus muuta võiv seik väikeses omavalitsuses."
Ida-Viru maasekretär, maakonna valimiskomisjoni esimees Eve East ütles, et kuigi sellisele massilisele sissekirjutamisele piirangute seadmine on korduvalt jutuks olnud nii vabariigi valimiskomisjonis kui siseministeeriumis, pole sellega kusagile jõutud.
"Seaduse järgi on inimesel õigus oma elukohta määratleda ja ükski seadus ei sätesta, mitu inimest võib olla ühele elamispinnale sisse kirjutatud. Kuna peale kahe Ida-Virumaa valla kusagil mujal sellist probleemi ei ole, ei hakka keegi ka seadusemuudatust algatama," tõdes ta.