Minister hoiatas kutsekoolijuhti

Mullu suvel Ida-Virumaa kutsehariduskeskust juhtima asunud Margus Ojaots usub, et vastuolud õpetajatega on tingitud kiiretest muutustest. Foto: Peeter Lilleväli

Vastuolud Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õpetajate ja direktori vahel tipnesid haridusministri sekkumisega.

Haridus- ja teadusministeeriumi läbiviidud järelevalve käigus tuvastati Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse juhtimises seitse puudust.

Minister Jaak Aaviksoo allkirjastatud käskkirjas heidetakse direktor Margus Ojaotsale muu hulgas ette ebapiisavat info liikumist koolis, põhjendamatuid töölepingu ülesütlemise hoiatusi ja õppetöö planeerimisvigu, mistõttu jäi õppeaineid tunniplaanist välja või dubleeriti jms.

"Kõikide puuduste kõrvaldamiseks on aega 1. oktoobrini. Nädala jooksul pärast seda tuleb direktoril puuduste kõrvaldamisest ette kanda ministrile. Vastasel juhul võib ta ametist vabastada," ütles ministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva.

Kutsehariduskeskuse ametiühingu usaldusisik Lilia Domožilova, kes juhtis ministeeriumi tähelepanu probleemidele, ütles, et kutsehariduskeskuse ametiühing on Eesti haridustöötajate liidu toel juba peaaegu aasta võidelnud õpetajate õiguste eest, mida juhtkond on jämedalt rikkunud.

"Rikkumised on ilmnenud õpetajate tööaja arvestuses, õppekavade täitmises, õpetajate asendamise süsteemis, kaadripoliitikas, töötasude maksmises. Aga peamine probleem seisnes siiski juhtkonna suhtlusstiilis ja soovimatuses pidada õpetajatega dialoogi. Igasugune teisitimõtlemine lämmatati."

Domožilova hinnangul valitses eelmise õppeaasta lõpuks koolis kriisiolukord. "Oleme veendunud, et ükski reform ega head kavatsused ei õigusta õpetajate seaduslike õiguste rikkumisi."

Kollektiivlepingu ootuses 

Ametiühingu usaldusisiku sõnul on pärast ministeeriumi sekkumist alanud kooli juhtkonna ja ametiühingu vahel raske dialoog olukorra parandamiseks.

"On veel vara teha järeldusi selle dialoogi efektiivsuse kohta, aga on juba mõned positiivsed tulemused. Kooli ametiühing näeb väljapääsu kriisiolukorrast kollektiivlepingu allkirjastamises. Juba on kokku lepitud kõneluste algusaeg, mis on 15. oktoober. Ootame juhtkonnalt kaalutud, sotsiaalsele õiglusele orienteeritud otsuseid."

Domožilova tuletas meelde, et õpetajate roll on igas koolis hiiglasuur ning pedagoogid avaldavad mõju tervete põlvkondade kujundamisele. "Aga mida võib õpetada hirmutatud ja alandatud õpetaja, kelle töö on halvasti ja ebaõiglaselt tasustatud? Sellele ei tasu mõelda mitte ainult koolijuhtidel, vaid ka ministeeriumil ja poliitikutel."

Mullu suvel pärast Arthur Sepperni lahkumist ametisse asunud Margus Ojaots põhjendas lahkhelisid kollektiiviga kiirete muutustega, mis on viimasel aastakümnel Eesti kutsehariduses toimunud.

"On renoveeritud hooneid, soetatud seadmeid, koolitatud töötajaid, uuendatud õppekavasid. Arengud eri kutseõppeasutustes on toimunud eri tempos. Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses oli vaja kiirendada arengutempot, tõsta õppe kvaliteeti, moderniseerida õppekeskkonda. Probleemid olid kuhjunud varasematest aegadest, aga lahendusi oli vaja leida kiiresti," selgitas ta.

Tunnistab vigu

Ojaots loetles positiivset, mida on viimasel ajal tehtud: eelmisel aastal valmis koolil uus ühiselamu, kolmel korpusel renoveeriti välisfassaad ja küttesüsteemid, hakkas tööle kooli kohvik, on paranenud koolisöökla toitude kvaliteet, oluliselt on ümber korraldatud kooli töö.

"Tuleb tunnistada, et osa otsustusi tehes ei selgitanud ma neid piisavalt kollektiivile või hindasin mõningat infot valesti," ütles varem kaheksa aastat Narva kutseõppekeskust juhtinud Ojaots.

Ta lisas, et 1. septembrist kehtima hakanud uus kutseõppeasutuse seadus näeb ette ametiühingu suurema kaasamise kooli otsustusprotsessi ning sellega on Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses juba algust tehtud.

Uue väljakutsena nimetas Ojaots üleminekut uuele õppekavade süsteemile. Selle õppeaasta jooksul peaks Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses valmima ligi 30 uut õppekava. Osa erialade nimed jäävad küll samaks, aga õppe sisu muutub. Kavas on avada ka mitmeid uusi erialasid, näiteks juuksuri, IT-süsteemide spetsialisti, loodusgiidi ja korteriühistu juhi eriala eesti keeles ning multimeedia ja IT-süsteemide spetsialisti eriala vene keeles.

Uute õppekavade rakendamiseks on vajalik koolitada õpetajaid, rõhutas Ojaots, lisades, et suurt tähelepanu tuleb pöörata selgitamisele ja seda mitte ainult koolis, vaid ka laiemalt ühiskonnas.

"Otsuste väljatöötamisele tuleb kaasata kogu koolipere. Peame suutma anda sellise taseme ja konkurentsivõimega kutseharidust, et noored tuleksid õppima meie kooli, mitte ei lahkuks siit teiste piirkondade õppeasutustesse."

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse nõukogu esimees, töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk märkis, et Ojaots on muutuste juht ja kool vajas muutusi.

"Küll aga nendime, et probleemid olid, eelkõige suhtlemisprobleemid. Info ei liikunud võib-olla nii, nagu oleks vaja olnud, aga muutuste aeg ongi raske. Info liikumise puhul ei tohi unustada, et see on alati kahepoolne: kellel on probleem, saab ka küsida."

Teelahk ütles, et on suhelnud mõlema osapoolega, nii ametiühingu kui direktoriga, ja teab, et dialoog juba toimib. "See on emotsionaalne, aga toimib. Ja mul on selle üle hea meel, sest ega juhtimine ega inimestega suhtlemine ei olegi kerge."