Ida-Virumaa koolid paistavad silma spordiringide vähesusega

Gerli Romanovitš
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige rohkem tunnevad koolid üle Eesti puudust suusavarustusest. Samamoodi Ida-Virumaal.
Kõige rohkem tunnevad koolid üle Eesti puudust suusavarustusest. Samamoodi Ida-Virumaal. Foto: Matti Kämärä

Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud sportimistingimuste ja -võimaluste kaardistamine näitas, et Ida-Virumaa paistab negatiivses võtmes silma spordiringide vähesusega - eri treeningutega on koolis haaratud alla 9 protsendi lastest, samal ajal kui tillukesel Hiiumaal on see protsent üle 30. 

Haridus- ja teadusministeerium tellis projekti, mille käigus kaardistati arvuliselt koolide varustatus spordivahenditega, koolide poolt õppetööks kasutatavad sportimispaigad, tunniväline tegevus spordiringides ja koguti andmeid puuduoleva spordiinventari kohta.  Kui spordiinventari puhul on Ida-Virumaa samasuguses seisus kui muu Eesti, siis tunnivälise tegevuse hulgaga jääb Ida-Virumaa ülejäänud Eestist maha.

Vähene kaasatus

Tunniväliseid spordiringe pakub 77% Eesti koolidest, keskmiselt on koolide spordiringidesse kaasatud iga kaheksas õpilane. Ida-Virumaal on see number ülejäänud Eestist tagasihoidlikum - 45 koolist pakub spordiringe vaid 28 ja ehkki laste arv 1515 ei olegi nii väike, on tegelikult kaasatud laste protsent alla üheksa.

"See on üks asi, mis mulle kaardistamisel Ida-Virumaa puhul silma jäi," ütles kaardistamist korraldanud Reele Remmelkoor spordikoolituse ja -teabe sihtasutusest, kelle sõnul ei ole nemad olukorrale hinnangu andjad. Küll võiks materjal olla aluseks ministeeriumile, pööramaks tähelepanu, kuhu eelarvevahendeid suunata, aga ka omavalitsustele. "Aga miks mitte ka lastevanematele - nemad on väga suur jõud altpoolt, kes võiksid kaasa aidata varustuse muretsemisel," ütles ta.

Kõige populaarsemateks spordiringides harrastatavateks spordialadeks on korvpall ja võrkpall, need ringid on loodud rohkem kui 30% koolidest, järgnevad jalgpall ja kergejõustik. Samasugune järjestus on ka Ida-Virumaal.

Spordiringide organiseerimist takistavate asjaoludena tuuakse kõige rohkem esile vajalike baaside puudumist, aga ka ringitundide eest juhendajatele makstavat liiga väikest tasu.

Ida-Virumaa spordiliidu juhi Rene Kundla hinnangul ei ole olukord aga sugugi nii hull ning juhul kui kaardistamine näitabki keskmist tulemust, siis eraldi koolide kaupa võttes pole koostatud statistika sugugi usaldusväärne.  "Mina näen, et kooli ülesanne ei olegi spordikoolide või spordiklubide ülesandeid täita. Pigem peaks kool kaasa aitama võimaluste loomisele ning andma kasutada oma baasid," ütles ta ning lisas, et väga paljudel juhtudel on spordiringide ja -tegevuse korraldajaks just spordikoolid ja -klubid, kus tase on eeldatavalt kõrgem.

Suurim puudus suuskadest

Koolide varustatust spordivahenditega hinnati põhikooli õppekava elluviimiseks kasutatava kehalise kasvatuse inventari soovitusliku nimekirja alusel. Kõige paremini ollakse varustatud sportmängude inventariga, mida on eri spordivahendite lõikes piisavalt 54% ulatuses. "See tähendab, et koolides on pallid küll olemas, kuid ei pruugi olla nii palju eri suurusi, kui palju õppekava järgi võiks olla," selgitas Reele Remmelkoor.

Võimlemise inventari on piisavalt 45%, kergejõustiku inventari 40% ning muud inventari 44% ulatuses. Võrreldes soovitusliku arvuga on sportmängude inventari piisavalt vähemalt pooltes koolides, samas on talispordi inventari piisavalt ainult 6% koolides. Kõige rohkem tuntaksegi puudust suusavarustusest, mis oli 424 kooli esitatud puuduoleva inventari nimekirjas 11 maakonnas esimesel kohal. Sealhulgas ka Ida-Virumaal.

Kundla leiab, et reaalne olukord maakonnas on siiski hea ning ükski õppekava osa inventari või baasi puudumise tõttu pidamata ei jää. "Võtame kas või basseinid - Narvas on olukord kehv, aga mujal on võimalus ujumist õpetada kas oma koolis või lähikonnas," ütles ta ning lisas, et paljuski sõltub kooli varustatus ja võimalused õpetajatest. Hea näide on tema sõnul Toila, kus on olemas uisutamisvõimalus, sest kool teeb endale igal aastal liuvälja. "Üldjuhul on siinsed õpetajad aktiivsed ning see aitab koolitundide huvitavamaks tegemisele ja varustuse muretsemisele kaasa," ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles