/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2013/10/03/11992876t1h0111.jpg)
Jõhvi gümnaasiumihoone kehastab lennukust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võidueskiisi autori Maarja Nummerti sõnul on Jõhvi ehitatava gümnaasiumihoone välisvorm lennukas, sest lennukust soovitakse sisendada ka koolis õppivatele noortele.
Uue maakonnagümnaasiumi projekteerimise hanke võitnud OÜ Esplan ja OÜ Eesti Veeprojekt esitlesid komisjonile nelja alternatiivset eskiislahendust, mille hulgast valiti välja ümmarguse põhiplaaniga lahendus, millega nüüd edasi töötatakse.
"Erinevus eelmise, väga hea eskiisiga on eelkõige teistsuguses vormikäsitluses, mitte sisus," kinnitas võidueskiisi autor Maarja Nummert.
Algne eskiis, mis valmis Jõhvi ja Mäetaguse valla ühistellimusel ning esitati EASi (ettevõtluse arendamise sihtasutuse) korraldatud konkursile Euroopa regionaalarengu fondist raha saamiseks, sai hulga kiidusõnu ülikooliliku lähenemise eest. Arhitektuuristuudio OÜ Märk ja OÜ Ühinenud Arhitektid küsitud hind osutus aga kallimaks kui projekteerimishanke võitjatel.
"Varemkoostatud eskiislahenduses väljatöötatud põhimõtted - mängulisus, majad majas - kajastuvad ka väljavalitud töös," kinnitas Nummert.
Tema sõnul on hoone välisvorm lennukas, nagu iga hetk pöörlema ja liikuma hakkav ning lendu tõusev objekt. "Seda lennukust soovime me ju edasi anda ja sisendada kõikidele kooli õppima tulevatele noortele."
Siselahenduselt on hoone keskpunkt astmelise põrandaga amfiteatrina toimiv kõikides suundades avatud kooli saal-auditoorium-aatrium. Saali ümber koonduvad kooli ühisruumid: avatud söögisaal ja lugemissaal, arvutiklass, muusika- ja videoklass, haldus- ja olmeruumid.
Uks ülikooli
Teisel korrusel asuvad õpperuumid-teaduskonnad. "Algses eskiisis on sõnastatud tabavalt, et gümnaasium on esimeses järjekorras uks edasiõppimiseks, sissejuhatus kõrgkooli. Seetõttu on ka selles lahenduses loobutud klassikalisest koolihoone põhimõttest. On omaette asetsevad teaduskonnad koos vajalike abiruumidega," selgitas Nummert.
Keldrikorruselt on planeeritud ühenduskäik olemasoleva koolimajaga. Selle käigu kaudu toimetatakse koolisööklast toit uude gümnaasiumihoonesse ja sama käiku mööda lippavad gümnasistid võimlasse.
Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar ütles, et on uue eskiisprojektiga rahul ja usub taas, et Jõhvi saab Eesti parima kooli. "Vahepeal, kui said teatavaks hanke tulemused ja algne eskiislahendus tunnistati liiga kalliks, oli küll hirm, milline hoone odavpakkumise tulemusel projekteeritakse, aga tundub, et Maarja Nummert on võitjafirma õnnelik leid."
Kava kohaselt asutakse gümnaasiumihoonet ehitama järgmisel suvel. Sisustuse hange ja sisustamine jääb 2015. aasta kevadtalve. Uus gümnaasium peab avama uksed septembris 2015 ja seal hakkavad õppima nii eesti kui vene gümnasistid.
Jõhvi sai gümnaasiumiastme eraldi kolimiseks ja Jõhvi gümnaasiumile juurdeehitise rajamiseks 6 miljonit eurot. Projekti omaosaluse katab riik, sest Jõhvi on sõlminud kokkuleppe haridus- ja teadusministeeriumiga riigigümnaasiumi rajamiseks. Ehitus-sisustusprojekti juhib tehniliselt Riigi Kinnisvara Aktsiaselts.
Otsitakse direktorit
Eile kuulutas Jõhvi vallavalitsus välja avaliku konkursi asutatava gümnaasiumi direktori ametikoha täitmiseks.
"Direktor peab olema meeskonda siduv, mitte lõhet tekitav inimene, kellest peavad lugu nii õpilased, õpetajad kui lastevanemad. Inimene, kes paneks kokku parima meeskonna, et kool ka seestpoolt särama lüüa," kirjeldas Võhmar oma ootusi uuele koolijuhile.
Konkursikomisjonis on kolm vallavalitsuse ja kolm ministeeriumi esindajat ning üks inimene väljastpoolt.
Koolijuht peaks asuma tööle 1. jaanuarist 2014. Enne kui gümnaasium võtab vastu õpilased, tuleb taotleda koolitusluba, panna paika õppekavad, kuulutada välja õpetajate konkursid jms. "Paralleelselt tuleb direktoril osaleda hoone projekteerimise ja ehitustööde protsessis," märkis Võhmar.