Kurtna järved lähevad talvele vastu kehval stardipositsioonil

Kuradijärve servas veest turritavad puutüükad annavad teada, et kunagi oli veepiir veel kaugemal ja veetase veel madalamal kui praegu. Foto: Peeter Lilleväli

Kaks päeva Kurtna järvi uurinud teadlased tõdesid, et veetasemed on veelgi alanenud ning talvele lähevad muret tekitavad järved vastu üsna kehval stardipositsioonil.

"Üle-eelmise kevade veetaset näitas see latt siin, sellest on praegusel veepiiril asuva mõõdulatini päris tükk maad," võtab Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa Kurtnas Martiska järve kaldal taskust mõõdulindi ja venitab selle ühest latist teiseni.

Mõõdulint näitab vahemaaks kaks meetrit ja seitsekümmend sentimeetrit. Nõnda palju siis on veepiir poolteise aastaga taganenud ning eelmisel aastal vette paigaldatud latte enam veetaseme mõõtmiseks kasutada ei saa. Laugemates kaldaosades ulatub veepiiri taganemine juba mitmetesse meetritesse.

Järve kaldatsoonis olev mõõdulatt näitab, et veetase on 72 sentimeetrit madalam kui mullu kevadel, mis oli poolteist aastat kestnud mõõtmiste kõige nirum tulemus.

"Kaheksakümnendate aastate miinimumini on veel aega - põõsad, mis siis kuival maal kasvama hakkasid, on ikka veel vees," märgib Terasmaa.

Järgmisena tuleb taskust välja märkmik, kus on järvede kaupa kirjas kõik mõõtmistulemused, ja sealt selgub, et varasem kõige kehvem seis oli tänavu aprillis: -71 sentimeetrit.  Kuu aja tagusega võrreldes on langus kümme sentimeetrit, mis polevat sügise kohta just kõige hullem.

"Viimastel päevadel on vihma tulnud küll, aga hüdroloogia on pika vinnaga - see, mis praegu alla sajab,  annab järvedes võib-olla alles talvel või kevadel tunda," märgib Tartu ülikooli teadur, geograaf Mait Sepp.

Vesilobeeliat enam ei leia

Sedaaegu kui Jaanus Terasmaa järve kaldal mõõdab, liidab ja lahutab, sõuavad rühma ülejäänud liikmed - Tallinna ülikooli doktorant Piret Vacht ning teadurid Liisa Puusepp ja Tiit Vaasma - paadi keset järve ja asuvad seal mõõtmisi tegema - mõõdetakse hapnikku ja temperatuuri - ning veeproove võtma.

"Valgejärvel jõudsime hommikul juba ära käia, seal on veetase üle 30 sentimeetri madalam kui poolteist aastat tagasi. Kummaline oli, et Valgejärve põhjas on hapnikupuudus; sel aastaajal peaks olema vesi juba segunenud. Ilmselt on soe sügis seda viivitanud."

Vähemalt kasvab Valgejärves veel vesilobeelia - Martiska järvest ja Ahnejärvest on see nii Eestis kui kogu maailmas haruldane liik juba kadunud.

"Vesilobeelia tahab puhtaveelist vähetoitelist järve," selgitab Terasmaa. "Registris on need järved küll endiselt vähetoitelistena kirjas, aga tegelikkus on natuke kurvem."

Enam ei leia Martiska järvest ka järv-lahnarohtu; see pole küll nii haruldane kui vesilobeelia, ent kahtlemata on temagi kadumine märk järves toimunud muutustest.

"Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi järgi ei tohi Natura elupaigatüüpide pindala väheneda - järvede pindalad on siin aga selgelt vähenenud," märgib Terasmaa.

Talveks kehv stardipunkt

Vahepeal juba  kaldale tõmmatud paat saadetakse veel kord järvele, sedakorda koos pardale roninud fotograafiga, et kaamerasilmaga kaeda ja jäädvustada, mismoodi need mõõtmised käivad.

Jaanus Terasmaa seab sammud Martiska naabruses asuva Kuradijärve poole, et sealgi mõõta-liita-lahutada.

"Need andmed on puha valed," viitab ta järve kaldal seisvale infotahvlile, kus Kuradijärve sügavusena on kirjas 11,5 meetrit.

"Selline sügavus oli võib-olla viiekümnendatel aastatel, nüüd on ainult seitse meetrit või praeguseks isegi juba vähem."

Et liita ja lahutada, peab kõigepealt mõõtma, mis tähendab, et hakatuseks tuleb mõõdulatt üles leida. Märgid, mille järgi otsida - vees vedelev puunott ja üksik oks sellega risti - on alles, mõõdulatti...

Terasmaa songib veepiiri mudas alguses kummikukannaga, siis -ninaga - latti pole. Nihkub sonkimisega vähehaaval veest kaugemale - ja seal see latiots lõpuks ongi.

"Sootuks kuivale jäänud," uuristab ta oksajupiga latist veeni pisikese kanali, et vesi latini jõuaks ja mõõdu kirja saaks panna.

Tulemus on -76 sentimeetrit võrreldes eelmise kevadega ehk neli sentimeetrit kõrgem kui tänavu kevadel mõõdetud miinimum.

"Eelmise talvega kukkus siin veetase pool meetrit. Kui eeldada, et talvel on kõige suurem langus - vedelaid sademeid üldjuhul ju ei tule -, siis on stardipunkt praegu eriti vilets."

Raudi kanalis vett poole vähem

Ülikoolide teadurid - neli Tallinnast, üks Tartust - on Kurtnas juba teist päeva.

Esimesel päeval keskenduti Raudi kanalile; tuleva aasta lõpuni kestva projekti käigus uuritakse, kuidas on sellel asuvate järvede elustik ja ökosüsteem kaevandusvee läbipumpamisega muutunud.

"Plaanis oli kanalil vooluhulkasid mõõta," räägib Terasmaa. "Üllatusega avastasime, et sel suvel suletud Viru kaevanduse harust ei tule juba praegu enam üldse vett, seal on nüüd täitsa kuiv. Estonia harust vett ikka tuli, aga ilmselt umbes pool sellest veest on nüüd puudu, mis siin varem läbi järvede voolas."

Veeproove võeti kanalist muidugi ka. Kas sulfaate, mille sisaldus Kurtna sissevoolul kuu aega tagasi võetud proovides tavatult kõrge oli, ka seekord palju on, selgub mõne aja pärast, kui analüüsid tehtud.

Oluliselt väiksem vooluhulk koos suure sulfaadisisaldusega võib näiteks Nõmmejärves tekitada olukorra, kus hapnikupuuduse tekkides hakkab fosfor setetest tagasi vette vabanema ja paneb taimestiku vohama ning toob kaasa pöördumatud muutused ökosüsteemis.

"Pilliroog tungib seal nagunii juba päris jõudsalt peale, poolteise aastaga on umbes kaks meetrit edasi liikunud," märgib Terasmaa.

Uuritakse teise töö kõrvalt

Raudi kanali uuring võimaldab teadlastel - kord juba sealkandis olles - jätkata ka teiste Kurtna järvede uurimist, ehkki selle projekti planeeritud tegevused, eriti välitööde mahu osas, on veidi muutumas.

Tööde käigus paigaldas TLÜ ökoloogia instituudi järveuuringute töörühm mullu mais seitsmesse Kurtna järve veetaseme mõõdulatid, et teha kindlaks looduslike kõikumiste ulatus. Juba 2012. aasta suvel täheldati veetaseme järsku alanemist kolmes Natura elupaigatüübi järves - Martiska järves ning Kuradi-  ja  Ahnejärves -, ning hoolimata eriti vihmasest aastast jätkus alanemine ka sügisel ja talvel. Aastaga langes veetase Kuradijärves 80, Martiska järves 71 ja Ahnejärves 41 sentimeetrit.

Tänavu juuni lõpuks need kolm järve mõnevõrra taastusid, augustis täheldati taas langust.

Et keskkonnainvesteeringute keskus ei pidanud järvede uurimise jätkuprojekti toetamist väärivaks,  mõõdetakse-uuritakse paljusid järvi nüüd jõudumööda vaid teiste projektide kõrvalt.

Hea võrdlusmaterjal olemas

Jaanus Terasmaa hakkas Kurtna järvede vastu huvi tundma kümme aastat tagasi nüüdseks manala teele läinud professori Jaan-Mati Punningu eestvedamisel.

"Kaheksakümnendate aastate keskel oli siin suur uuringuprogramm: teadlased ja üliõpilased uurisid pikalt ja väga põhjalikult kogu kaitsealal toimuvat. Nüüd  tuleks teha uued uuringud, et võrrelda, mis on vahepeal muutunud."

"Helesinine unistus on samasugune kompleksprogramm kokku panna," märgib Mait Sepp. "Kaheksakümnendatel langes siia hektari kohta tonn õhusaastet - nii põhjalikult "lubjatud" piirkondi pole ilmselt kusagil mujal - ja praegu peaks olema taastumisperiood."

Mida varem põhjalikke ja pikaajalisi uuringuid alustada, seda suurem on lootus unikaalseid järvi säästa ja päästa.

Oktoobris tulevad teadlased taas Kurtnasse. Siis järgneb ilmselt kevadeni paus ja pärast jääminekut tullakse jälle.

Terasmaa ütleb, et sel aastal käidi küll juba märtsis välitöödel: "Oli aru saada, et Kuradijärvel on jää õhus ja veetase järelikult langenud, aga langust mõõta siis veel ei saanud."

Uuringute jätkamiseks on uuel aastal kavas taas toetust küsida. Selleks ajaks on usutavasti kinnitatud ka Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava, mis peaks järvede uurimisele arvestatavat hoogu andma.