Narvas on oodata soojuse järsku kallinemist

Eesti Energia Balti elektrijaam toodab lisaks elektrile ka Narva majadele soojust. Umbes 60 protsenti selle soojuse maksumusest moodustab kerkinud põlevkivihind. Selle pideva kallinemise tõttu otsivad energeetikud katelde kütmiseks taskukohasemaid alternatiive - puidust söeni. Osalt tänu sellele on Narva keskküte endiselt odavaim Eestis.

FOTO: Matti Kämärä

Kütte- ja kuuma vee hind kasvavad Narvas tõenäoliselt veel enne kevade tulekut. Teade oli ootamatu, sest taas võidu võtnud keskerakondlased lubasid vahetult enne valimisi kommunaalkulude kasvu ohjes hoida ning nimetasid Eesti madalaimat soojahinda enda teeneks. 

Eesti Energia Narva elektrijaamad esitasid 22. oktoobril konkurentsiametile taotluse tõsta järsult tütarettevõttele Narva Soojusvõrk müüdava soojusenergia hinda. Viimane tarnib soojust omakorda Narva tarbijaile: korteriühistutele, majapidamistele, ettevõtetele, asutustele jne.

41 protsenti lisaks

Elektrijaamad paluvad konkurentsiametilt luba tõsta soojuse hinda 41 protsenti - 21,03 eurolt megavatt-tunni eest 29,72 euroni megavatt-tunni eest (siin ja edaspidi käibemaksuta). Narva soojusvõrkude juht, ASi Narva Soojusvõrk juhatuse liige Sergei Sobolev ütles eile Põhjarannikule, et sai ise alles nüüd nende taotlusest teada.

Ta selgitas ka, et tarbijatele mineva soojuse lõpphinnast moodustavad nende võrguettevõtte kulud maksimaalselt 24 protsenti ning selles osas ei ole esialgu hinnatõusuks põhjust. Ülejäänu, umbes 76 protsenti, on aga tootja hind.

Narva elektrijaamade juhi Tõnu Aasa sõnul moodustab kerkinud põlevkivihind Balti elektrijaamas toodetavast soojusenergia maksumusest lõviosa, umbes 60 protsenti. Keskkonnatasud on viimastel aastatel kasvanud ligi 8 protsenti. Peale selle lisandus 2011. aastast põlevkivist soojusenergia tootmisele aktsiis ning sellel aastal ka CO2-kvootide ostukulu. Lisaks sellele on suurenenud ka seadmete hooldus- ja personalikulud.

Tarbijale kallineb kolmandiku

Balti elektrijaam soojendab auruga soojusvõrgu vett, mis suundub mitme kilomeetri taha Narva. Vesi saabub majade soojusvahetitesse, mis kütavad ruume ja soojendavad veevärgis joogivett. Sel moel tarbitava soojuse eest maksavad kliendid praegu ASile Narva Soojusvõrk 2009. aastal kinnitatud tariifi kohaselt 27,48 eurot megavatt-tunni eest.

Pärast muutust võib Sobolevi kirjeldatud hinnakujundusskeemi kohaselt uus tariif tarbijaile olla 36,04 eurot megavatt-tunni eest. Ehk hind kasvab 31 protsenti.

Narva elektrijaamade administratsioonis omakorda eeldati, et soojus võib narvalastele kallineda koguni 36 protsenti, kuid täpselt saab sellest rääkida pärast kõiki arvestusi.

Sobolev arvab kogemusest lähtudes, et elektrijaamade taotlus võidakse kinnitada juba kuu aja pärast - novembri lõpus. Seejärel esitab taotluse soojusvõrk ning see vaadatakse läbi kuu jooksul.

"Minu prognoos on, et kui kalkulatsioonides on kõik korras, siis kasvab hind juba praeguse kütteperioodi jooksul. Kui leidub mingisuguseid vigu, siis võib-olla ka hilisemal perioodil, kuid ma ei arva, et see leiab aset hiljem kui kolm kuud pärast taotluse esitamist," ütles Sobolev. Ta peab oma prognoosi optimistlikuks, kuigi tarbijate seisukohast on see igal juhul pessimistlik.

Tariifi tõstmisest on AS Narva Soojusvõrk kohustatud teatama vähemalt kuu aega ette.

Kõige odavam soojus

Narva Soojusvõrgu aktsiatest kuulub väike osa (34%) Narvale, ülejäänud Narva elektrijaamadele. Madalate kommunaalkulude säilimist pidasid enne valimisi enda teeneks kohalikud poliitikud Keskerakonnast. Hinnatõusust teavitamine juba kolmandal päeval pärast hääletamist on narvalastele pettumus.

Kuid isegi pärast kevadel oodatavat kallinemist - kuni 36-40 eurot megavatt-tunni eest - jääb Narva soojus tänu põlevkivielektrijaamale ikkagi kõige odavamaks. Sillamäel on tariif 50,5, Kohtla-Järvel ja Jõhvis 55,5, Narva-Jõesuus 81,35 ning Iisakus 90.

Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov ütleb,  et linn peab sellegipoolest sekkuma ja selgust saama: mida teha, et hind ei tõuseks või ei kerkiks kohe nii palju.

"Narval pole tegelikult kuigi palju hoobasid - ja otsustab riigiamet. Üks võimalus on hinnakalkulatsioonid kohtus vaidlustada," ütles ta.

Linnasekretär Ants Liimets, kelle kantseleis tegutseb juriidiline teenistus, väljendas  muret, et kui kohus ei langeta otsust linna kasuks, tuleb ühe korraga võlg ära maksta.

"Üks kord Narvas nii juhtus ning korteriühistud olid sunnitud pärast ikkagi maksma." Liimets arvab, et tuleb hoolikalt uurida hinnatõusu põhjendusi ja võiduvõimalust kohtus. "Kui hinna põhjendus on tõsine, siis on parem elanikke ette valmistada või leida teistlaadi lahendus ning loota sellele, et talv ei tule väga külm."

Tagasi üles
Back