Volikogu ukse taha jäänud jurist nõuab Jõhvis valimistulemuste tühistamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohalike omavalitsuste valimisel 15 häälega Jõhvi volikogu ukse taha jäänud jurist Igor Kukolev naudib demokraatia vilju, mis võimaldavad tal pommitada maakonna ja vabariigi valimiskomisjoni põhjendamata kaebustega. Sama teeb Alajõel lüüa saanud valimisliit.
Esimesed kaebused pani Kukolev teele juba enne valimisi, kui Jõhvi valimiskomisjon jättis seaduse kohaselt registeerimata valimisliidu Jõhvi Noored kandidaadi, kellel pole Eesti ega mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsust.
Pärast seda kui vabariigi valimiskomisjon ja ka maakonna valimiskomisjon olid jätnud Kukolevi kaebuse rahuldamata, kasutas ta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seaduses sätestatud õigust esitada vabariigi valimiskomisjoni otsuse peale kaebus riigikohtule.
Seda õigust kasutab Kukolev ka pärast oma teist kaebusringi, kus nõuab muu hulgas Jõhvi valimistulemuste tühistamist ning kordushääletuse läbiviimist.
Riigikeelt ei valda
Kukolev väidab Jõhvi valla hääletamistulemuste tühistamist nõudes, et kuna rohkem kui kolmandikul valla elanikest puudub kandideerimisõigus, sest neil ei ole Eesti ega mõne teise Euroopa Liidu riigi kodakondsust, siis ei võimalda kehtiv seadusandlus kindlaks määrata valijate tegelikku tahet.
Peale valimistulemuste tühistamise kõigis neljas jaoskonnas nõuab ta ka elektrooniliselt antud häälte tunnistamist kehtetuks, leides, et elektrooniline hääletamine ei taga valimiste salajasust.
Pärast maakonna valimiskomisjoni otsust jätta kaebus läbi vaatamata, kuna see ei sisalda valimistoimingutega seotud rikkumisi, viidates vaid hääletustulemuste väljakuulutamise otsusele ja protokollile, kaebas Kukolev edasi vabariigi valimimiskomisjoni, nõudes seal maakonna valimiskomisjoni otsuse tühistamist, mis esitati kaebajale lisaks kõigele eesti keeles, mida ta ei valda. Kukolev leiab, et sellega on talt võetud võrdsed võimalused valimisprotsessis osalemisel.
Õigus kaevata riigikohtusse
Selleks ei ole vaja olla isegi jurist, et aru saada: valimiskomisjonid ei lahka ei elektroonilise hääletamise ega kandideerimisõiguse põhiseaduspärasust, vaid lähtuvad oma tegevuses kehtivatest seadustest. Ammugi ei ole nende pädevuses kehtivate seaduste kohaldamata jätmine.
Sellest tulenevalt jättis vabariigi valimiskomisjon Kukolevi kaebuse rahuldamata, märkides ka, et maakonna valimiskomisjoni otsuse teatavaks tegemine riigikeeles ei saa olla selle tühistamise aluseks.
Miks Kukolev, olles pealegi jurist, siis oma põhjendamata kaebustega haldusorganeid pommitab? Ja kas ta oleks seda teinud ka siis, kui volikogu uks oleks valimistel talle avanenud?
"Minu kui juristi kohus on teenida rahvast ning kaitsta nende õigusi ja vabadust," sõnas ta, suutmata selgitada, kuidas ta valituks osutumise korral oleks osalenud volikogu töös, kui ta riigikeelt ei oska.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse asjaajamiskeel eesti keel ning see keelenõue laieneb ka Kukolevile kui valimistel registreeritud kandidaadile.
Kas jurist, kes teisi õigusalaselt nõustab, ei tunne seadusi?
Kukolevi sõnul kaebab ta ka selle vabariigi valimiskomisjoni otsuse edasi riigikohtusse.
Kollektiivne kaebus
Kuni riigikohtu lahendini pole Jõhvis võimalik volikogu liikmeid registreerida ega volikogu istungiks kokku kutsuda. "Mulle tundub, et Kukolev tahab lihtsalt vaielda vaidlemise pärast," leiab Jõhvi valla valimiskomisjoni esimees Piia Lipp.
Teine omavalitsus, kus volikogu kokku kutsumine on pidurdunud kaebuste tõttu, on Alajõe vald, kust laekus maakonna valimiskomisjonile kaebus, mis koos lisadega oli pikem kui nii mõnigi järjejutt - 36 lehekülge.
"Midagi sellist ei ole ma veel näinud," tõdes Ida-Viru maasekretär Eve East, kes on maakonna valimiskomisjoni tööd juhtinud üle 10 aasta.
Seitsme Alajõe valla elaniku allkirjastatud kaebus sisaldab olukorrakirjeldusi juba alates 2013. aasta septembrikuust ning laimu valimised võitnud Rahva Hääle nimekirjas olnud inimeste aadressil.
Maakonna valimiskomisjoni arvates on Alajõe valla elanike kaebus sisult avaldus ega sisalda valimistoimingutega seotud rikkumisi selles osas, mis tingiksid kahtluse valimistulemuste õigsuses.
Sellest tulenevalt jättis komisjon vallast laekunud kollektiivse kaebuse läbi vaatamata ning tagastas selle esitajatele koos selgitustega.
Esmaspäeval selgub, millise otsuse langetab vabariigi valimiskomisjon, kelle lauale see 36 lehekülje pikkune kirjatükk kaebajate tahtel edasi rändas.