Ida-Virusse kavandatakse üheksat tervisekeskust
20. november 2013, 22:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi analüüsi kohaselt peaks Ida-Virumaale tulema vähemalt üheksa eurorahaga tõmbekeskusesse rajatavat terviseasutust, kuhu koonduvad perearstid ja -õed, aga ka füsioterapeudid, ämmaemandad ja koduõed.
Eesti perearstide seltsi juht Diana Ingerainen tutvustas Ida-Viru keskhaigla 10. aastapäeva konverentsil tervisekeskuste arendamise kava, mille kohaselt on minimaalne tervisekeskuste arv Ida-Virumaal üheksa.
Neist neli võiks sotsiaalministeeriumi hinnangul tulla Narva linna ning teeninduspiirkonda jääksid ka Narva-Jõesuu ja Vaivara vald. Kaks on mõeldud Kohtla-Järvele ning need teenindaksid peale linnaelanike Kohtla-Nõmme valda.
Sillamäele, Kiviõlisse ja Jõhvi nähakse ette ühte tervisekeskust. Jõhvi keskus teenindaks ka Mäetaguse ja Toila valla elanikke ning Kiviõli teeninduspiirkonda kuuluksid Püssi, Aseri, Lüganuse, Maidla ja Sonda.
Avinurme ja Lohusuu valla elanikud hakkaksid esmatasandi arstiabi saama Mustvees. Iisaku, Alajõe, Illuka ja Tudulinna elanikele tuleks aga kaaluda Jõhvi tervisekeskuse filiaali rajamist Iisakusse. Sellega tagataks kodulähedane teenus ka hõreda asustusega piirkonnas.
Tulenevalt rahvaarvust võiks mõelda veel Narva tervisekeskuse filiaalile Narva-Jõesuus ja Kiviõli keskuse käepikendusele Aseris. Filiaalis peaks iga päev olema tagatud vähemalt pereõe teenus ning perearsti vastuvõtt mitte harvemini kui kord nädalas.
Ministeeriumi kava räägib miinimumarvust. Arvestades rahvaarvu prognoose, on 2035. aastal Ida-Virumaal eeldatavalt vajadus isegi 19 tervisekeskuse järele, märkis Ingerainen.
Olemasolevat võib laiendada
Tervisekeskustes, mille ehitamiseks või renoveerimiseks saab sotsiaalministeeriumi kava kohaselt taotleda raha Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil, töötaksid perearstid ja -õed, füsioterapeut, ämmaemand ning koduõde. Hiljem võiksid lisanduda nõustajad, kes tegeleksid riskikäitumise ning sõltuvustega, töö- ja koolitervishoiuarstid, hambaarst, apteek.
Tervisekeskuse miinimumstandardiks on vähemalt neli perearsti ja neli pereõde, ämmaemand, füsioterapeut ja koduõde 6000 teenindatava inimese kohta.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Maarja Värav ütles, et peamised argumendid tervisekeskuste loomiseks on prognoositav rahvastiku arv aastal 2020 ja edasi ning kohaliku omavalitsuse ja haiglate huvi, aga ka valmisolek rakendada omaosalust. Euroraha taotlemiseks tuleb kirjutada projekt ja arvestada umbes 35 protsendi suuruse omafinantseeringuga.
"Kõige loogilisem variant on see, et juba toimiv perearstikeskus renoveeritakse ja sinna saab vajalikke teenuseid juurde tuua. Keskuse südameks jääb aga perearst oma meeskonnaga," märkis Ingerainen.
Ta lisas, et tugiteenused, nagu labor ja röntgen, võib korraldada ka koostöös lähedal asuva haiglaga, aga näiteks taastusravi peaks pakkuma tervisekeskuse ruumides.
"On väga mõistlik, kui perearstil on füsioterapeudiga koostöö ja ta saab otse küsida, kuidas patsiendil läheb ja millised on arengud. Ja füsioterapeudid omavad ka ise väga põhjalikku ettevalmistust ning saavad teha vastuettepanekuid, kui raviskeemi tuleks midagi lisada. Ma arvan, et see annaks hästi palju juurde."
Keskhaigla valmis kampa lööma
Ida-Viru keskhaigla ülemarst Kaljo Mitt ütles, et suhtub tervisekeskuste reformi väga hästi.
"Kui perearstid tahavad koostööd, siis meie poolt on valmisolek olemas. Olukorras, kus perearstid on sisuliselt eraettevõtjad, veab praegu igaüks oma vankrit. Aga Soome ja Rootsi kogemus on näidanud, et perearstid suudavad olla tugevad ainult keskuses koos töötades. Jumal tänatud, et selline lähenemine tuli nüüd meilegi. Patsiendid võidavad sellest kõige rohkem, aga julgen arvata, et ka perearstid on sellest huvitatud," arvas ta.
Miti sõnul on keskhaigla valmis rajama Kohtla-Järvele kaks keskust, ühe Järve ja teise Ahtme linnaossa. "Võtame hea meelega perearstidelt projekti kirjutamise ja keskuse ehitamise rolli üle, et nad saaksid teha oma tööd. Eks see teeb meile natukene peavalu juurde, aga vähemalt patsiendid tulevad nagu ühtses voolus ja töö on korraldatud ühtsete põhimõtete järgi."
Miti sõnul on praegu diskussiooni koht, kas ehitada tervisekeskuste tarbeks uued hooned või kasutada haigla olemasolevaid võimalusi.
Ta avaldas lootust, et kui uutes tervisekeskustes tekivad õhtused perearstide vastuvõtud, väheneb erakorralise meditsiini osakonna (EMO) koormus, mis praegu on liiga suur.
Tervisekeskuse rajamist on arutanud ka Jõhvi vallavõimud koos linna perearstide ja OÜga Corrigo. "Sotsiaalministeeriumi kaardile on Jõhvi märgitud, aga kuidas sellega edasi minnakse, sõltub suuresti meist endist," on Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalteenistuse juht Kairi Soomer varem öelnud.
Sama meelt on neuroloog ja Jõhvi volikogu aseesimees Niina Neglason. "Vallavõimud peavad tegema kõik selleks, et esmatasandi arstiabi jääks Jõhvi alles. Ei saa olla sinisilmne ja jääda rahulikult istuma, siis teeb keegi teine selle ära."