Rannas autoga sõitjad rikuvad seadust

Viis aastat tagasi võis Peipsi-äärsetel tundlikel aladel ATVsid päris tihti kohata. Nüüd kinnitab Heinar Juuse, et inimeste teadlikkus on kasvanud ja sellised rikkumised ülimalt harvad. Foto: Matti Kämärä

Kui autoga lausa merre loodust nautima sõidetakse haruharva, siis rannal ja veepiiril sõitmine on üsna tavaline.

Uudis laupäeval Narva-Jõesuus autoga merre loodust nautima sõitnud ning seejärel kaldale pääsemiseks piirivalvurite abi vajanud inimestest on tavatu.

"Üldiselt autodega merre ei sõideta, aga rannas sõitmist tuleb ikka ette," ütles Narva-Jõesuu piirivalvekordoni juht Andrus Tint. "Suvitushooajal seda ei tehta, aga sügise poole, kui rannas enam inimesi eriti ei ole, meile sellistest sõitjatest aeg-ajalt ikka teatatakse. Sõidame kohale, tuvastame isikud ja autod ning edastame info politseile või keskkonnainspektoritele. Ka linnavalitsus on neist juhtumitest teadlik."

Narva-Jõesuu linnapea Raivo Murd ei pea selliseid rannal sõitjaid teab mis suureks probleemiks, pigem olevat need üksikjuhtumid. "Oleme neid kasvatanud ja ka trahvinud; kes ühe korra on trahvi saanud, see teist korda enam ei tule," ütles ta.

Laupäeval käis Murd ise ka rannas: "Meri oli nii kõrgel, rand oli veega kaetud - mina küll ei oleks julgenud sinna sõita."

Keelumärke ei peeta miskiks

Looduskaitseseadus keelab üheselt sõita ranna või kalda piiranguvööndis mootorsõidukiga väljaspool selleks määratud teid ja radu. Paraku pole selle seadusepügala rikkumine mereäärsetes omavalitsustes sugugi harv nähtus.

"Viimastel aastatel pole keegi enam sellega vahele jäänud, aga omal ajal võis selliseid sõitjaid Aa rannas päris tihti näha. "Paremad poisid" sõitsid džiibiga lausa vette, et ujuma minekuks susse liivaseks ei peaks tegema," meenutas Lüganuse vallavanem Arno Rossman. "Õnneks said kõik jutust aru ja läksid minema, nii et ametlikku käiku polnud asjale vaja anda. Kui keegi oleks vastu hakanud, siis muidugi oleksin politsei kutsunud."

Aseri vallas ollakse sama probleemiga silmitsi Kalvi rannas, kus ennekõike männiku kaitseks mõni aasta tagasi üles pandud keelumärgid on praeguseks enamjaolt üles kistud.

"Suvitajad ei taha autot päikese kätte jätta ja sõidavad ikka mändide alla," tõdes vallavanem Koit Oras. "Keskkonnainspektorid käivad kontrollimas küll, aga igale poole nad lihtsalt ei jõua."

Peipsi ääres kord majas

"Olukord on kõvasti paranenud," kinnitas RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse, et telkimisaladel on kord majas ning üksnes Karjamaa piirkonnas ja Kauksi - Kuru vahelisel alal on üksikutel kordadel mõnd autoga rannale sõitjat nähtud.

"Varem tuli mööda veepiiri ja lausa vette sõitjaid aeg-ajalt ikka ette, aga nüüd pole telkimisaladel juba aastaid sellistele rikkumistele peale trehvanud. Küllap on kasu sellest, et piirivalvurid meie aladel liiguvad, ja loodan, et ka meie aastatepikkune teavitustöö on jälje jätnud. Kindlasti on see probleem mere ääres suurem - sealsed puhkealad on lõpuni korraldamata."

Kuni 1200 eurot trahvi

Keskkonnainspektsiooni andmeil on Ida-Virumaal igal aastal keskeltläbi paar-kolmkümmend juhtumit, kus on tegemist piiranguvööndisse sõitmisega. Tihtipeale kaasnevad sellega ka muud rikkumised, näiteks telkimine ja tule tegemine vales kohas. "Kuumemad" kohad on Peipsi ja Läänemere ääres, samuti Kurtna järvistu.

"Ranna ja kalda piiranguvööndis sõitmise juhtumid sagenevad suvel, kui inimesed lähevad loodusesse puhkama ning sageli sõidetakse autode ja ATVdega otse veepiirini, kahjustades luiteid ja taimestikku. Põhjenduseks tuuakse tihtipeale teadmatus kehtivatest piirangutest," rääkis keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.

Narva-Jõesuu juhtumi kohta ütles ta, et inspektsioon tegeleb sellega, aga praegu veel midagi täpsemalt kommenteerida ei saa. Looduskaitseseaduse järgi on sääraste rikkumiste eest võimalik määrata kuni 1200 eurot trahvi.