/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)
/nginx/o/2013/11/27/11993083t1h4c27.jpg)
Narvas valmisid nahkhiirte suvilad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva Pimeaeda on paigaldatud nahkhiirtele salasuvilad. Kas aga nahkhiired need kevadel omaks tunnistavad?
Vanadel bastionidel paiknevas ajaloolises Pimeaias ehitatakse sel ja järgmisel aastal teed, rajatakse valgustus ja heakorrastatakse. Maha saeti paljud vanad puud, mille õõnsustes nahkhiired suvel peavarju leidsid. Talveund magavad loomad aga bastionide kasemattides.
Narva linnavalitsus hüvitas keskkonnaameti kooskõlastusel nahkhiirtele pesapuude kaotuse, paigaldades neile varjekastid.
Kevad toob selguse
Narva linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti keskkonna vanemspetsialist Dmitri Koroljovi sõnul riputati sel kuul Pimeaia puude külge 25 majakest. Seda tehti suurema kärata, kuna nahkhiirte rahu ja elupaigad on riigi kaitse all.
Koroljov ei osanud küll öelda, ega käimasolev ehitus nahkhiiri hoopistükkis minema peletanud ning kas nad said end harjumuspäraselt bastionidesse talveunne seada. Tema sõnul ei käinud Narva omavalitsusest seda keegi kontrollimas.
"Mina muretsesin kõige rohkem puude mahasaagimise pärast," ütleb Koroljov. "Pimeaias saeti väga palju puid ja probleem võib tekkida kevadel, kui nahkhiired kohale lendavad ning pesapaika ei leia. Seetõttu on väga oluline, et paigaldasime juba praegu varjekastid, seega ei ole vaja kevadel mingit lisatööd teha."
Eeldatavalt korraldavad teadlased tuleval aastal Narvas veel ühe nahkhiirte populatsiooni loenduse, analoogse sellega, mis tehti enne tööde algust. "Vaatame, kuidas ehitus mõjus ja kui tõhusad on need majakesed, kas neid kasutatakse," selgitas Koroljov.
Nahkhiirte paradiis
Narva nahkhiirte populatsiooni kaitseks seatud nõudmised panid Pimeaia projektidele peale mitu piirangut. Need puudutavad eeskätt puid: millised tohib maha võtta, mis tuleb aga vanusest ja seisukorrast hoolimata alles jätta. Arvesse võeti sedagi, et kunstlik valgustus ei segaks käsitiivalistel puude otsas elada: valgus ei tohi üles paista.
Dmitri Koroljov tuletas ühtlasi meelde, et kogu Narva Pimeaed on riikliku kaitse all: looduskaitsjatega tuleb kooskõlastada kõike, alates ehitusest ja lõpetades avalike ürituste korraldamisega.
Põhjarannik on varem kirjutanud, et Narvat võib pidada lausa nahkhiirte pealinnaks Eestis: siin on nende suurim asurkond. Uuringute käigus avastasid teadlased, et Eestis elavast 12 nahkhiireliigist on Pimeaias esindatud 9.
Põhjus, miks nahkhiired end piirilinnas koduselt tunnevad, peitub soodsates elutingimustes: putukarikas Narva jõgi, hämarad pargid ning talvitumiseks sobilikud bastionide kasematid.