Kaevurid ja energeetikud veavad Ida-Viru keskmist palka üles

Üks Ida-Viru keskmise palga tõusu allikaid: tänavuse aasta algul kirjutas Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov koos ametiühingujuhtide Vladislav Ponjatovski ja Vladimir Aleksejeviga alla kahe-aastase kollektiivlepingu, mis kindlustas muuhulgas ka palgatõusu alates 1. aprillist. Foto: Peeter Lilleväli

Ida-Virumaa keskmine brutopalk oli statistikaameti andmetel tänavu kolmandas kvartalis 757 eurot, mis on 10,8 protsenti rohkem kui aasta tagasi. 

Maakonna palgataset veavad ülespoole eelkõige kaks suuremat valdkonda, kus töötab Ida-Virumaal tuhandeid inimesi. Need on mäetööstus ja elektrienergia tootmine.

Kiireima palgakasvuga majandusharud

Mäetööstuses ulatus keskmine brutopalk kolmandas kvartalis 1255 euroni ja aastane kasv oli 12 protseni. Elektrienergia tootmises oli see näitaja veelgi kõrgem - 1308 eurot -, aga seal oli kasvutempo pisut väiksem: 8,3 protsenti.

Mäetööstus ja energeetika on viimase viie-kuue aasta jooksul olnud ühed kiirema palgakasvuga valdkonnad Eestis. Võrreldes 2008. aastaga on nendes majandusharudes töötavate inimeste keskmine palk tõusnud üle 30 protsendi.

Mäetööstusest ja energeetikast on suurem keskmine palk Eestis statistikaameti jaotuse põhjal vaid vähestes valdkondades: infos ja sides ning finants- ja kindlustustegevuses.

Kaevurite ja energeetikute ametiühing sõlmis tänavuse aasta alguses ASiga Eesti Energia Kaevandused kaheks aastaks uue kollektiivlepingu, mille kohaselt tõusis alates 1. aprillist palk keskmiselt 8 protsenti.

Kaevandusettevõtte juht Veljo Aleksandrov tõdes samas, et raha palgatõusuks saab tulla vaid efektiivsuse tõstmise arvelt. Üldiseks suunaks on, et väiksema inimeste arvuga tuleb teha rohkem tööd. "Siis saavad need, kes on tööl, head palka," märkis Aleksandrov tookord.

Paljudes ettevõtetes vaid alampalk

Ametiühingute Keskliidu Ida-Viru osakonna juhataja Aleksandr Startsev sõnas samuti, et kaevanduste ja elektrijaamade kõrgem palgatase mõjutab tugevasti kogu maakonna keskmist statistilist palka. "Kümme protsenti ühe aastaga on iseenesest korralik kasv. Aga muudes suuremates ettevõttes pole ma nii suurest palgatõusust suurt midagi kuulnud," sõnas ta.

Startsevi sõnul makstakse väga paljudes Ida-Viru väikestes ettevõtetes inimestele vaid alampalka ja mõnel pool sellestki vähem, kombineerides tööajaga. "Aga kui arvestada juurde ka suur hulk omavalitsuste ametnikke ja riigiteenistujaid, siis nii võib tõesti maakonna keskmine aritmeetiliselt 750 kanti tulla," ütles ta, lisades, et tema andmetel käivad palgaläbirääkimised praegu vaid transporditöötajate ametiühingul.

Maakondadest kuues koht

Võrdluses teiste maakondadega on Ida-Virumaa 757 euroga kuuendal kohal, ent kui 1059 euroga tipus olev Harjumaa ja talle 868 euroga järgnev Tartumaa kõrvale jätta, on erinevused kõigi ülejäänud maakondade vahel väiksed. Nii näiteks on kolmandal kohal oleval Hiiumaal keskmine palk 803 eurot ja viimasel ehk 15. kohal paikneval Valgamaal 696 eurot.

Eesti keskmine brutopalk oli 930 eurot ja see näitaja on aastaga tõusnud 8,8 protsenti.

Maksu- ja tolliamet (MTA) seevastu teatas eile, et kolmandas kvartalis oli Eestis mediaanväljamakse 638 eurot kuus. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. Aasta varem oli see näitaja 591 eurot.

MTA rõhutab, et nende väljamaksete andmed ei ole võrreldavad statistikaameti keskmise palga näitajatega.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel. 2013. aastal on üle-eestilises valimis, kellelt palgaandmeid küsiti, 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.

Ida-Viru keskmine brutopalk III kvartalis viimastel aastatel

2008 - 640 eurot

2009 - 607 eurot

2010 - 619 eurot

2011 - 642 eurot

2012 - 683 eurot

2013 - 757 eurot