Oru puurkaevust leiti lubatust 30 korda rohkem ohtlikku benseeni

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui joogivee puhastamiseks ajutist lahedust ei leita, peavad orulased pudelite ja kanistritega vee järel käima vähemalt sügiseni.
Kui joogivee puhastamiseks ajutist lahedust ei leita, peavad orulased pudelite ja kanistritega vee järel käima vähemalt sügiseni. Foto: Peeter Lilleväli

Oktoobris Kohtla-Järve Oru linnaosa joogivees avastatud tõsise reostuse lahendus on uus puurkaev või veetrass Jõhvist Orule; senikaua jätkab vee-ettevõte elanikele veevedu. 

Iga tööpäeva pärastlõunal hakkavad Oru elanikud, pudelid ja kanistrid näpus, Oru kaupluse juurde kogunema, et kella neljaks saabuva veetsisterni tulekuks valmis olla. Kaks kuupmeetrit Ahtme veetöötlusjaamast toodud vett mahutav tsistern seisab seal kella kuueni (puhkepäevadel kella ühest kolmeni) ja vett piisab kõigile soovijatele. Lisaks viiakse iga päev tsisternitäis vett Oru lasteaeda.

Nõnda juba kolmandat nädalat ja nii jääb see veel pikaks ajaks, sest kantserogeenset benseeni sisaldavat vett võib kasutada küll pesemiseks, ent mitte joogiks ega toiduvalmistamiseks.

Varasemad proovid korras

Pikki aastaid korraldas Orul veemajandust munitsipaalettevõte Oru Kodu, kellel oli muuhulgas ka kohustus teha kord aastas joogivee süvakontolli, mille käigus analüüsitakse vett väga põhjalikult.

Veeproovid võetakse tavapäraselt lõpptarbija juurest - Orul lasteaias - ning kui kõik näitajad on normi piires, siis asi sellega piirdubki.

Terviseameti andmebaasis on Oru joogivee andmed alates aastast 2003; kõikide analüüside tulemused näitavad benseeni sisalduseks lõpptarbija juures võetud proovides 0,1 mikrogrammi (μg)  liitris (lubatud on kuni 1 μg).

"2012. aasta jäi vahele," märkis ameti Ida talituse direktor Olga Smolina, et Oru Kodu põhjendas mullust süvakontrolli tegematajätmist sellega, et nad valmistusid opereerimist Järve Biopuhastusele üle andma.

Tänavu kevadel Orul tegutsema asunud uus operaator pidi esimese süvakontrolli tegema oktoobris. 14. oktoobril lasteaias võetud veeproovi analüüs näitas  tulemuseks 31 mikrorgammi benseeni liitris.

Neli päeva hiljem puurkaevust võetud veeproovis oli benseeni 43,9 μg/l.

Oktoobri viimasel päeval võeti veel kord veeproovid: puurkaevus oli benseeni 45 μg/l, lasteaias 33 μg/l ja ühes elamus 39 μg/l. Proov võeti ka Oru teisest, praegu reservis olevast puurkaevust; sealt leiti benseeni koguni 300 μg/l.

Seesama reservkaev andis orulastele joogivett kuni üsna hiljutise ajani, kuni uus operaator teise, varem reservis olnud kaevu korda tegi ja sellele asula varustamiseks vajaliku limiidi taotles.

Lahenduse otsinguil

26. novembril teavitas Järve Biopuhastus olukorrast terviseametit, keskkonnaametit ja -inspektsooni ning Kohtla-Järve linnavalitsust; päev hiljem pandi Orul välja elanikke teavitavad sildid ning alustati tsisterniga veevedu.

Vee-ettevõtja on analüüsi tulemustest teada saamisest alates olukorrale lahendust otsinud.

Järve Bopuhastuse tootmisdirektori Andra Pärnamäe sõnul on joogivee benseenist puhastamiseks neile teada olevalt kolm võimalust.

"Osoneerimine Orule ei sobi, sest seal pole rauaärastust ning osoneerimine hakkaks rauda setitama ja see sete jõuaks kraanivette. Kuna pumplahoone on liiga väike, siis söefilter sinna lihtsalt ei mahu. Kolmas võimalus on kasutada ultraviolettkiirgust; esmaspäeval lähen Tallinna tehnikaülikooli laborisse uurima, kas see võiks Orule sobida. Ootame ka vastust ühelt erafirmalt, kellel olevat pakkuda veel üks võimalik lahendus."

Pärnamäe ütles, et lõplik lahendus saabub probleemile siis, kui Orule ehitatakse uus puurkaev või rajatakse sinna Jõhvist veetrass. "Uus puurkaev oli meil kavas teha niikuinii, praegu pole aga selge, kas see oleks üldse õige lahendus - enne peab olema kindel, et selles veekihis, kuhu uue kaevu võiks puurida, mingit reostust ei ole. Ka veetrassi ehitamine Jõhvist Orule ei ole lihtne, sest seal on raudteed ja eramaad ning igasugused kooskõlastamised võtavad väga palju aega."

Põhjendatud valiku tegemiseks palju aega ei ole, sest Järve Biopuhastus tahab projekti kindlasti keskkonnainvesteeringute keskuse kevadisse taotlusvooru esitada.

Heal juhul valmib uus kaev või torustik sügiseks. Kui vahepealseks ajaks vee puhastamisele ajutist lahendust ei leita, jätkub veevedu.

Uuritakse põhjuseid

Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov ütles, et suhtub Oru probleemi väga tõsiselt. "Järve Biopuhastus peab kiiremas korras leidma võimaluse vett puhastada," toonitas ta. "Pean tõenäoliseks, et kaevu manteltoru võib olla läbiroostetanud ja pinnavesi sinna sisse joosta."

Pinnasereostuse põhjuste kohta on mitmeid arvamusi; keskkonnainspektsooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles, et inspektsioon hakkab asjaolude selgitamisega tegelema.

"Meile on oluline teada, kas tegemist on ühekordse ja ajutise või ammuse ja pikaajalise reostusega," toonitas Andra Pärnamäe.

Olga Smolina ütles eile ennelõunal, et tõenäoliselt juba õhtul võtab terviseameti inspektor Orul veeproovid ja täna hommikul saadetakse need Tallinna laborisse.

"Kui analüüsi tulemused teada saame, siis otsustame oma edasise tegevuse," märkis ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles