Keskkonnaametnikud on kavade koostamisega elule jalgu jäänud

Saka trepp - see ainuke, mida mööda pankrannikult mere ääre pääseb - on kevadeni suletud. Foto: Peeter Lilleväli

Pankranniku all kulgema kavandatud matkaraja ja kaldast allapääse võimaldav projekt ootab juba kolm aastat Ontika maastikukaitseala uut kaitse-eeskirja, Kurtna järvede uuringuteks vajalik kaitsekorralduskava ei valminud lubadustest hoolimata ka eelmise aasta lõpuks. 

"Ametlikku allapääsu mereni Valaste ja Saka vahel praegu ei olegi," tunnistas Kohtla vallavanem Etti Kagarov, et süvamerelasu juurest mere äärde siiski pääseb, aga see on peamiselt kohalikule rahvale teada koht.

Valastel võiks allapääs juba tükk aega olemas olla, kui MTÜ Kirde-Eesti Puhkerajad 2010. aastal valminud õppe-matkaraja projekt poleks iganenud seadusesse takerdunud. Keskkonnaamet oli projektiga päri tingimusel, et ehitama ei tohi seal hakata, enne kui maastikukaitsealal kehtiv kaitse-eekiri on uuenduskuuri läbinud. Märtsis 2011 öeldi keskkonnaametist, et uus kaitse-eeskiri on koostamisel. Mullu jaanuaris ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma, et kaitse-eeskirja kinnitamine ootab looduskaitseseaduse muudatuste jõustumist ja kaitsekorralduskava koostamine on töös. Üleeile ütles keskkonnaaameti Viru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Iti Jürjendal, et Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskirja koostamine on 2014. aasta tööplaanis.

"Jätkatakse sama eeskirja ja seletuskirjaga, ent need vajavad korrigeerimist, kuna vorminõuded on muutunud. Samuti on kaitsealalt ja selle vahetust ümbrusest leitud Eestis väga haruldase soontaime villtulika uusi kasvukohti; kuna varem koostatud kaitse-eeskirja eelnõus planeeritud kaitseala välispiirid ja tsoneering ei taga villtulika soodsat seisundit, tuleb eelnõu sisu muuta," selgitas ta.

Kohtla vallavalitsuse palvele väljastada neile erandkorras nõusolek õpperaja ja trepistiku ehitamiseks vastas ministeerium eitavalt.

Ontika trepp samuti ootel

Sellesama eeskirja puudumise taga seisab ka Ontika trepi ehitamine.

2002. aasta suvel valminud puittrepp ei pidanud kuuskede all kulgevana niiskusele kuigi kaua vastu: RMK, kes selle pärast looduskaitsekeskuste kaotamist üle võttis, üritas treppi kahel aastal jutti remontida, ent kuna lagunemine jätkus ja süvenes, lammutas selle 2010. aastal sootuks. Plaaniga ehitada asemele uus ja vastupidavam.

"Just siis läks käima matkaraja projekt ja kavatsesime sellega liituda," rääkis RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse, et plaani kohaselt oleksid inimesed saanud siis liikuda Valastelt alla mere äärde, sealt Ontikale ja siis trepist üles ning mööda kaldapealset teed Valastele tagasi - või vastupidi. "Tahtsime esitada ühise rahataotluse, aga siis jäi asi seisma - ja seisab siiamaani."

Juuse ütles, et isegi kui RMK oleks tahtnud Ontika treppi matkaraja projektist eraldi valmis teha, poleks sellest midagi välja tulnud: "Ikka selsamal põhjusel, et kuni pole uut kaitse-eeskirja, ei annaks keskkonnaamet ehitusprojektile kooskõlastust."

Kolme ja poole aastaga on mõndagi muutunud ning praegu ei söanda Juuse ennustada, millises mahus RMK matkaraja ühisprojektis osaleda võiks. Kui kaitse-eeskiri kunagi valmis saab ja plaanidega edasi saaks minna.

Saka trepp kevadeni kinni 

Sakal on mere äärde viiv trepp täitsa olemas - see valmis 2005. aasta sügisel -, paraku ilutseb selle ülemise otsa juures läbipääsu olematusest teavitav silt.

"Trepi metallosa on korras ja seal võiks liikuda küll, aga trepi alumist otsa laudteega ühendava puidust osa viisid tormid minema ja enne kevadet pole mõtet seda korda teha," rääkis Saka mõisa omanik Tõnis Kaasik. "Kevadeks teeme selle kindlasti korda - see pole kuigi suur töö ega kulu."

Trepp ise on Kaasiku sõnul ilusti vastu pidanud; mõni aasta tagasi vajas platvormi kiiva vajunud jalg kõpitsemist ja lähiajal on kavas profülaktika mõttes mõnda kohta tugevdada. Vahetada ja kohendada on tulnud ka käsipuid, millele mõni puu või suurem oks peale on kukkunud. Puidust osad aga ongi ajutistena kavandatud ning neid tuleb ikka mõne aja tagant korrastada või välja vahetada. "Võib-olla teemegi selle puudu oleva osa nüüd niisuguse, mida saab sügisel ära võtta ja kevadel tagasi panna," arvas Kaasik.

Kurtna uuringud ikka küsitavad

Martiska, Kuradi- ja Ahnejärve veetaseme langemine viimasel poolteisel aastal viitab vajadusele võimalikult kiiresti selle nähtuse põhjusi uurima hakata.

Uuringuid kavandada ei saa enne, kui kinnitatakse Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava, millega määratakse järgmise kümne aasta kaitsekorralduslikud tegevused.

Kava sai valmis juba eelmise aasta alguses ning jäi siis kinnitamist ootama. Iti Jürjendal keskkonnaametist väitis korduvalt, et see kinnitatakse aasta lõpuks.

Üleeile ütles ta, et ala keerukuse tõttu on Kurtna kaitsekorralduskava menetlus viibinud ning kava on kuni veebruari keskpaigani retsenseerimisel.

Puuduv kaitsekorralduskava oli üks põhjusi, miks keskkonnainvesteeringute keskus lükkas eelmisel aastal tagasi TLÜ ökoloogia instituudi järveuuringute töörühma toetusetaotluse järvede veetaseme mõõtmise projekti jätkamiseks.

"Lootsime, et uue taotlusvooru ajaks on kava valmis, aga sellegipoolest kavatseme selle projekti uuesti esitada," ütles töörühma kuuluv instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa. "Raudi kanali hüdrokeemiat käsitlev projekt, mille käigus ka jätkuvalt järvede veetaset mõõtnud oleme, kestab küll aasta lõpuni, ent välitöid jääb nüüd juba märksa vähemaks ja mõõtmisi seega harvemaks."

Kaitsekorralduskava ümber toimuva kohta arvas ta, et venitamise põhjuseks öeldud ala keerukus poleks tohtinud küll üllatus olla. "Tellija  -keskkonnaamet - on ju teostajalt töö juba aasta tagasi vastu võtnud ning viimasel ei ole küll enam kohustust midagi parandama hakata. Vähemalt teadusmaailmas retsenseeritakse asju ikka tööversiooni tasemel, et lõpptulemus paremaks teha, mitte takkajärele."