Sillamäe prügivaidlus jõudis Euroopa Kohtusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Kohus andis õiguse Sillamäe linnale, kellel oli tekkinud kohtuvaidlus prügifirmaga Ragn Sells. Euroopa Kohtu arvates on omavalitsusel õigus seada prügivedajale tingimusi, mis on seotud jäätmete suunamisega konkreetsetesse prügilatesse.
2011. aastal algatas Sillamäe linnavalitsus hankemenetluse, et anda õigus oma territooriumil tekkivate jäätmete kogumiseks ja veoks, ning selle õiguse sai OÜ Ekovir. Samas hankelepingus oli punkt, millega kohustati vedama segaolmejäätmeid Sillamäe külje all olevasse Sillamäe prügilasse ning tööstus- ja ehitusjäätmeid Uikala prügilasse.
Ringkonnakohus küsis Euroopast abi
Ragn Sells andis aga asja kohtusse, leides, et omavalitsusel ei tohiks olla õigust kohustada vedajaid kasutama konkreetse prügila teenuseid, sest see on vastuolus vaba konkurentsi põhimõtetega. Ettevõtte väitel tegutseb Eestis 260 kilomeetri raadiuses 11 jäätmekäitlusettevõtet, kellel on samalaadne tehnoloogia ja kes konkureerivad omavahel.
Kui vaidlus jõudis Tartu ringkonnakohtusse, pöördus ringkonnakohus Euroopa Kohtu poole, et see ütleks oma seisukoha selles küsimuses. Peale Euroopa Komisjoni ja Eesti esindajate osalesid kohtuistungil ka Kreeka, Austria, Poola ja Portugali valitsuse esindaja.
Läinud aasta lõpus tehtud eelotsuses asus Euroopa Kohus muu hulgas seisukohale, et jäätmete liikumist tuleb piirata keskkonnakaitse tagamise eesmärgil ja Sillamäe linnavalitsus oli õigustatud määrama, et Sillamäe linnast kogutud segaolmejäätmed veetakse lähimasse jäätmekäitluskohta. Tööstuslike jäätmete ja ehitusjäätmete kohta leidis Euroopa Kohus, et nende puhul ei tohiks taaskasutusvõimalusi ja jäätme tekitaja kohustusi arvestades kohalikud omavalitsusüksused määrata, millisesse jäätmekäitluskohta täpselt tööstuslikud jäätmed ja ehitusjäätmed üle antakse.
Sillamäe prügilas tegutsenud jäätmetehas, kuhu linnavalitsus linna olmejäätmeid suunas, läks aga mullu kevadel ühtäkki kinni ning seda opereerinud OÜ Ecocleaner teatas, et nad ei suutnud konkurentsis Uikala prügilaga vastu pidada. Tagajärjeks oli see, et Sillamäe seisis silmitsi 15 000 tonni segaolmejäätmetega, mida linn oleks pidanud enda kulul ära viima, kui keskkonnaamet poleks andnud luba kasutada neid Sillamäe suletava prügila katmiseks. Linn hoidis sellega kokku ligi miljoni euro suuruse kulutuse.
Otsus võib kahjustada elanikke
ASi Ragn Sells ärijuht Agu Remmelg avaldas Euroopa Kohtu seisukoha pärast kahetsust, kuna see pole kasulik ei inimestele ega keskkonnale. "Praegu on olukord selline, et kõige soodsam on segaolmejäätmeid viia Tallinna, kus need põletatakse ja saadakse nii soojusenergiat. Lihtsalt jäätmeid maasse tampida on palju keskkonnavaenulikum ja kallim," viitas ta saastetasudele, mis sellisel juhul rakenduvad. Ent segaolmejäätmetest laekuvast saastetasust 75 protsenti läheb selle omavalitsuse eelarvesse, mille territooriumil jäätmeid käideldakse, ning see võibki Remmelga sõnul tekitada omavalitsuses kiusatust hakata jäätmeid sel kombel suunama, ehkki see teeb elanikele teenuse kallimaks.
Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg ütles, et omal ajal, kui määrati regionaalsed prügilad, oli jäätmekäitluse olukord hoopis teine, sest keegi ei rääkinud toona jäätmete töötlusest ja tehnoloogiatest, mis on praegu prügilates kasutuses. "Praeguseks on turu olukord nii palju muutunud. Minu isiklik seisukoht on, et kohalik omavalitsus ei tohiks määrata jäätmekäitluse kohta, sest kõik käitlejad on ju riigilt litsentsi saanud. Meile peaks olema oluline vaid hind, et elanik ei saaks kannatada," sõnas Kalberg.
Linnapea sõnul arvestab linn järgmise prügiveohanke väljakuulutamisel nii Euroopa Kohtu seisukohaga kui olukorraga jäätmeturul. "Enne aga tahame ära oodata Tartu ringkonnakohtu lahendi," lisas ta.