Keeleinspektorid kontrollivad eesti keele õpetajaid

Keeleinspektorid tulevad sel aastal külla ka Narva humanitaargümnaasiumisse. Pilt on tehtud selles koolis üle kahe aasta tagasi, kui gümnasistidele andis tundi haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Foto: MATTI KÄMÄRÄ/ARHIIV

Keeleinspektsiooni huvivälja on sattunud Ida-Virumaa eesti keele õpetajate ning eesti keeles õpetavate pedagoogide tegelik keeleoskus.

Keeleinspektsioon teavitas eelmisel nädalal Narva linnavalitsust, et tänavu esimesel poolaastal on kavas kontrollida Narva üldhariduskoolide eesti keele õpetajate ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajate tegelikku eesti keele oskust. Linnavalitsusele saadetud kirjast selgub, et seda tehakse haridus- ja teadusministeeriumi palvel.

Ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner ütles, et Narva õpetajad pole luubi all mitte ametnikele laekunud kaebuste tõttu, vaid tegemist on rutiinse kontrolliga, mida tehakse sel aastal ka Kohtla-Järvel, Sillamäel, Tallinnas ja Harjumaal.

Kärtneri sõnul on keeleinspektsioon pidevalt kontrollinud eesti keele tegelikku oskust nii koolidirektoritel kui õpetajatel. Sel aastal on tähelepanu eesti keele õpetajatel ja eesti keeles õpetavatel pedagoogidel. Kontroll puudutab õpetajaid, kelle emakeel pole eesti keel, kuid kes õpetavad näiteks geograafiat või ühiskonnaõpetust riigikeeles.

Kärtner lisas, et kui koolil on kehvad riigikeele eksami tulemused, ei vastuta nende eest ilmtingimata õpetajad. "Olles ise kaua õpetajana töötanud, tean, et põhjused on komplekssed. Põhjuseks võivad olla ka kooli juhtkonna ja vanemate hoiakud, näiteks kui viimased haridust ei väärtusta ega soodusta laste kooliskäimist."

"Tere tulemast!"

Narva humanitaargümnaasiumi direktor Nadežda Tšerkašina ütleb keeleinspektoritele "Tere tulemast!". "Jah, tean, et inspektorid tulevad, ja usun, et kõik on korras. Meie õpetajad, kes õpetavad eesti keeles, vastavad nõuetele ja kaadripuudust meil ei ole."

Humanitaargümnaasiumi 86 õpetajast töötab eesti keeles umbes 30 protsenti. Laupäeviti toimuvad kursused neile, kes võiksid hakata eesti keeles õpetama, aga kellel veel puudub kõrgtasemel keeleoskus. "Näiteks on meil praegu üks eesti keeles õpetav tööõpetuse õpetaja, aga oleks vaja kahte," selgitas Tšerkašina.

Kogemusest lähtudes ütles koolijuht, et õpetajad keeleinspektoreid ei karda. "Tavaliselt on keeleinspektsiooni esindajad väga rahulikud ja toimub normaalne suhtlus. Probleeme on olnud nende õpetajate keeleoskusega, kes õpetavad vene keeles, aga eesti keeles õpetavate pedagoogide suhtes on mul süda rahulik."

Sillamäe gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit ütles, et kõik nende koolis eesti keeles õpetavad pedagoogid on lõpetanud kas eestikeelse kõrgkooli või sooritanud keeleeksami C1 tasemel. "Iseasi, kui rikkalik on sõnavara, aga kõik valdavad eesti keelt vabalt," kinnitas ta.

Kaseniit lisas, et samal ajal vaadatakse pidevalt ringi kohalikul tööturul, sest mõned õpetajad sõidavad tunde andma kaugelt - näiteks kunstiõpetaja käib Tartust. "Otsime eesti keeles õpetavaid inimesi juurde veel selle mõttega, et avada kunagi eestikeelne õppegrupp."

Ka Kaseniit ütles, et kui eesti keeles õpetavate inimestega muret ei ole, siis neil, kes annavad tunde vene keeles, on riigikeeleoskus ebaühtlane. "Inimesed on erineva keeletundlikkuse ja õppimiskiirusega," märkis ta.

Palju rikkumisi

Eelmisel aastal kontrollis keeleinspektsioon 1694 vene õppekeelega koolis või lasteaias töötava pedagoogi eesti keele oskust. Sealjuures ei vastanud nõuetele 1506 pedagoogi.

Ida-Virumaal kontrolliti esmakontrolli korras 82 õpetaja keeleoskust. Neist 50 rikkus keeleseadust. Samuti tundis inspektsioon huvi 33 Ida-Virumaa kutseõppeasutuse õpetaja eesti keele oskuse vastu. Neist pooled ei vastanud nõuetele.

Järelkontrollis oli üle Eesti vaatluse all 1323 haridustöötajat. Selgus, et ettekirjutuse oli neist täitnud ligi 27 protsenti.