Järve linnaosa maadleb ikka haisuga
21. veebruar 2014, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe Kohtla-Järve Kalevi tänava maja elanike sõnul on akna ja ukse vahelt ning ventilatsiooniavadest korterisse tungiv keemialehk lõuna- ja läänetuulega nii vänge, et paneb silmad kipitama ja pea valutama.
"Eks seda haisu ole siin kogu aeg olnud, vahel vähem, vahel rohkem, aga eelmise aasta juulikuust läks ikka asi päris hulluks," räägib Kohtla-Järvel Kalevi tänavas elav Aliide. "Detsembris ei saanud enam üldse kodus olla - igalt poolt imbus haisu tuppa. Mul on pakettaknad ja uus korralik kahekordne välisuks, aga needki ei suuda seda kinni pidada."
Aliide on nii aknale kui uksele mitmekordseid tihendeid sättinud. Kui tuul on sellisest kandist, et haisu pööninguluugi kaudu trepikotta kannab - Aliide elab maja viimasel, viiendal korrusel -, tõmbab ta koju jõudes ukse lukupoolsesse serva veel kileteibi lisaks.
"Aknaid ei saa enamikul päevadel üldse lahti teha. Vannitoa ventilatsiooniavast tuleb haisu sisse, nii et ust ei taha lahtigi teha. Vannitoas kuivama pandud pesule jääb hais külge. Hullematel päevadel hakkavad toas silmad kipitama ja pea valutama," kirjeldab ta.
Hais aina hullem
Samas majas elav Galina peab oma kolm aastat tagasi tekkinud astma süüks just nimelt pidevat haisu, õigemini seda tekitavaid aineid õhus.
Veel üks majaelanik, Lidia räägib, et naabruses asuvas lasteaias ei viida lapsi mõni päev õuegi - just neil päevadel, kui hais eriti tugev on. (Selle jutu lükkab Lepatriinu lasteaia juhataja Sirje Illopmägi küll ümber, öeldes, et lapsed ei lähe õue üksnes väga külma või väga märja ilmaga ning õuesoleku kellaaegadel pole hais probleeme tekitanud.)
"Võrdleme seda olukorda, mis oli enne, praegusega ja meie arvates tuleb see hais poolkoksimäelt," väidavad kolm naist.
Väidavad sedagi, et põlengualaga mäel olevat tänini umbes poole hektari suurune laik, kus lumi peal ei püsi ja kust pidevalt mingit tossu tõuseb.
"Ootasime kannatlikult, et need mäed korralikult kaetakse ja siis kaob ka see hais. Nüüd olevat seal tööd justkui lõpetatud, aga hais püsib endiselt ja on vaat et hullemgi," räägivad nad.
Aliide on korduvalt helistanud keskkonnainspektsiooni valvetelefonile ja saanud sealt ikka ja jälle vastuseks, et kõik õhuseirenäitajad on normi piires ja ilmselt on tegemist mitme tööstusettevõttest saasteallika koosmõjuga.
"Me tahame selget vastust, kust see hais tuleb," ütleb ta.
Mitme saasteallika koosmõju
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul otsis välja eelmise aasta juunikuust saati valvetelefonile laekunud Kohtla-Järvega seotud õhukaebused. Enim oli neid detsembris (18), juunis (13) ja novembris (12); jaanuaris kaevati õhu üle viiel ja veebruaris seni kolmel korral.
"Kohtla-Järve lõhnakaebused on meie ametnike hinnangul pigem vähenenud kui kasvanud ja käesoleval aastal ei ole sealsed püsiseirejaamad registreerinud ühtegi piirkontsentratsiooni ületamist. Ebameeldiva lõhna probleeme on aeg-ajalt siiski olnud, sest inimese lõhnataju lävi on lubatud piirkontsentratsioonist madalamal," rääkis ta.
Tuule sõnul on Kohtla-Järve piirkonnas mitu lõhnaallikat ja elanikke häiriv lõhn tekib enamasti nende koosmõjuna. "Mingi osa sellest võib tulla ka poolkoksimäest, mille sulgemisega praegu tegeldakse. Sulgemine peaks mai lõpuks tehtud saama. Üks suurem lõhnaallikas on VKG. Neil on koostatud lõhnaaine vähendamise tegevuskava ja selle täitmist inspektsioon ka jälgib."
Linnavalitsus ootab infot
Kohtla-Järve linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Kersti Juuse arvas ajuti tekkiva haisuprobleemi põhjuseks pigem puhastusseadmed. "Kohtla-Järvel elades olen seda lõhna ka ise tundnud, ehkki mitte just viimasel ajal. Kirjalikult pole keegi sel teemal meie poole pöördunud, helistatud paaril korral on, aga need kõned olid eelmisel aastal."
Juuse tunnistas, et kui seirenäitajad on korras ja elanikelt kaebusi ei laeku, ei saa linnavalitsus õieti midagi ette võtta.
"Ma kindlasti räägin nende inimestega, kes selle probleemi nüüd esile tõid, ja siis arutame seda asja; täpsustame, millistel puhkudel ja aegadel see hais neid häirib. Oleks hea, kui inimesed edaspidi sellistest asjadest mulle otse teada annaksid, et ma paremini kursis oleksin," soovitas ta.
Keskkonnaministeeriumi kommentaari selle kohta, kuidas detsembrikuine põlenguala summutamine poolkoksimäel õnnestus, lubati järgmisel nädalal.