Jõhvi ei kavatse kalmistutasust loobuda

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalmistu haldamisel on valla suurim kulu prügivedu, mille hulka kuulub ka kalmistule laiali loobitud prahi kokkukorjamine.
Kalmistu haldamisel on valla suurim kulu prügivedu, mille hulka kuulub ka kalmistule laiali loobitud prahi kokkukorjamine. Foto: Peeter Lilleväli

Jõhvi vallavolikogu ei tunnista kalmistu kasutamisega seotud tasusid kehtetuks enne, kui riik loob sellise rahastamissüsteemi, mis tagab omavalitsustele piisavalt raha nende teenuste osutamiseks. 

Mullu juunis pöördus õiguskantsler Jõhvi vallavolikogu poole ettepanekuga tühistada poolteist aastat tagasi vastu võetud määrus, millega kehtestati Jõhvi kalmistu tasuliste teenuste hinnakiri.

"Ei möödunud aasta alguses jõustunud kalmistuseadus ega ükski muu seadus anna kohalikele omavalitsustele volitust munitsipaalomandis oleval kalmistul hauaplatside väljastamise või nende kasutusõiguse andmise eest tasu küsida," väitis õiguskantsler.

Vallavolikogu tollane esimees Kaarel Pürg tugines pikas ja põhjalikus vastuses riigikohtu kahe aasta tagusele lahendile, mis käsitles omavalitsuste õigusi ja majanduslikku suutlikkust avalikke ülesandeid täita.

"Jõhvi vallavolikogu ei pea võimalikuks hauaplatsi kasutamise õiguse eest tasu küsimist sätestavat määrust kehtetuks tunnistada, sest seejärel tuleks seda tasu juba maksnud inimestele raha tagastada. Valla eelarves selleks raha ei ole, samuti muutuks siis keeruliseks kalmistu halduskulusid katta," põhjendas ta.

Täpsustavad küsimused

Pool aastat hiljem võttis õiguskantsler asja uuesti üles, viidates vallavolikogu esimehele saadetud teabenõudes taas, et nende tasude kehtestamine võib olla vastuolus põhiseadusega.

Kirjas märgiti, et kuna vald on teadlik nii õiguskantsleri kui regionaalministri seisukohtadest selliste tasude võtmise kohta, samas pole aga neid tasusid kehtetuks tunnistanud, kaalub õiguskantsler vallavolikogule ettepaneku tegemist määruse põhiseadusega kooskõlla viimiseks.

Vallavolikogult paluti vastuseid küsimustele, millisel eesmärgil neid tasusid kogutakse, milliseid vastuhüvesid nende maksjad saavad, millest lähtudes on määratud tasude suurus, kas vaidlusalustel tasudel on avalik-õigusliku tasu iseloom ning kas vald on kaalunud oma poole aasta taguse seisukoha muutmist.

Abiks kulude katmisel

Jõhvi vallavolikogu esimehe Niina Neglasoni sõnul kulus vallal eelmisel aastal kalmistu haldamiseks 49 800 eurot (kalmistu ülevaataja töötasu, prügivedu, välikäimla rent, kalmistute infosüsteemi üüritasu ja hooldustööd). Mullune kogutulu - 14 904 eurot, sellest kaks kolmandikku laekus matuselubade väljaandmise tasust - kattis kuludest vähem kui kolmandiku. Puudu jäänud osa, 34 896 eurot, oli Jõhvi vald sunnitud leidma valla eelarvest.

Õiguskantsleri küsimustele vastates märkis Neglason, et Jõhvi vald kogub neid tasusid, katmaks osaliselt vallale kalmistuseadusega 2012. aastast pandud kalmistu haldamise kohustustega kaasnevaid kulutusi.

"Nimetatud tasu maksnud isikutele tagatakse kalmistu haldamisega seotud teenuste osutamine," selgitas ta.

Tasu suuruse määramisel lähtuti tema sõnul kalmistu eelmise haldaja kehtestatud tasudest. "Eesmärk on koguda raha kalmistu haldamisega seotud kulude katteks tasu maksvaid isikuid liigselt koormamata. Jõhvi vallas elav inimene tasub end hauaplatsi valdajaks registreerides 30aastase kasutusõiguse eest ainult sada eurot, mis teeb aasta kohta 3,33 eurot," tõi Neglason näiteks.

Poole aasta taguste seisukohtade muutmist pole vallas isegi kaalutud.

"Jõhvi vald ei plaani tunnistada tasusid kehtetuks enne, kui riik loob sellise rahastamissüsteemi, mis kindlustab omavalitsusüksustele piisavad rahalised vahendid omavalitsuslike ülesannete täitmiseks," kinnitas Niina Neglason.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles