Minister: fosforiiti "kogemata" välja võtta ei saa

"Rahvas ei otsusta, rahvas avaldab arvamust. Teadlased ei otsusta, teadlased teevad uuringuid. Võtmed passiivse maavara aktiivseks muutmiseks on keskkonnaministri käes," oli Ülo Sinisalu fosforiidi mittekaevandamise jutu suhtes skeptiline. Foto: Peeter Lilleväli

Sonda ja selle Lääne-Virumaale jäävate naabervaldade elanikud väljendasid keskkonnaministriga kohtudes kahtlust, et kavandatav põlevkivikaevandus viib lõpuks välja fosforiidi kaevandamiseni. 

"Nii palju pole selles saalis varem rahvast olnudki," hindas Sonda vallavanem Andrea Eiche rahvamajja keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusega kohtuma kogunenuid pilguga haarates.

Kohtumise teemaks kuulutatud fosforiit ja põlevkivi ärgitasid kohale tulema mitte üksnes oma valla, vaid ka Rägavere ja Sõmeru valla inimesi. Esitatud küsimuste põhjal võib öelda, et fosforiit seljatas põlevkivi, sest ikka ja jälle jõuti välja just fosforiidini.

Sonda kaevanduse arendajaid saalis silma ei jäänud. "Nad ütlesid, et vaatavad kohtumist veebikaamera vahendusel," teadis Eiche.

Tont seinal

"Kui tont on juba seinale maalitud, siis on ükskõik millisel hetkel hästi lihtne sellega pingeid üles kruvida," püüdis minister fosforiiditondi pingeid maha võtta. Ikka sellesama jutuga, et fosforiit ei ole Eestis kaevandatav - otsus, millega fosforiit Eestis kaevandamisele mitte kuuluvaks maavaraks kinnitati, pärineb juba 1996. aastast. Ja see pole keskkonnaministri, vaid valitsuse otsus, seega ei muuda pelgalt ministri vahetumine ses suhtes vähimatki.

"Sellel otsusel on puhtalt keskkonnakaitselised põhjused, ennekõike oht, et põhjaveekihid ohtu satuvad," toonitas Pentus-Rosimannus. "Lootusega, et äkki läheb õnneks, äkki midagi ei juhtugi, ei saa me tegevusi lubada. Võimalikud riskid on liiga suured ja tagajärjed võivad olla pöördumatud."

Minister soovitas püüda mõista ka arendajaid - võimaluste kompamine on üks osa ettevõtlusest. "Ilma kohaliku kogukonna heakskiiduta ükskõik millise kaevandamise kohta ei saa asjaga edasi minna," kinnitas ta. Mööndes, et kogukonnalt nõusolekut saamata võib arendaja ka otse valitsuse poole pöörduda ja sel moel kaevandamiseks ikkagi loa saada. "Mina selliseid juhtumeid ei tea, vähemalt minu ministriks olemise ajal pole neid olnud. Kui kohaliku kogukonna heakskiitu ei tule, on ettevõtjal võimalus kompromisse otsida. Nad on sellest ka ise huvitatud, sest väga raske on tegutseda olukorras, kus kogukond on vastu."

Põlevkivi all on fosforiit 

Sonda põlevkivimaardla kattub suures osas fosforiidimaardlaga. Maapõueseaduse järgi ei tohi kaevandada ühte maavara nii, et sellega teist rikutakse.

"Seadusest ei saa ühte rida eraldi välja võtta," kinnitas minister, et kooskaevandamise nõudega peetakse silmas ennekõike liiva ja kruusa ning igal juhul peavad mõlemad maavarad olema kaevandatavad. "Kuna fosforiidivarud on passiivseks arvatud, siis on välistatud, et põlevkivi kaevandamise järel "kogemata" ka fosforiit välja võetakse."

Filmimees Juhan Aare küsimusele vastates kinnitas Keit Pentus-Rosimannus, et ministeeriumilt pole Viru Keemia Grupp fosforiidiuuringuteks luba küsinud, mistap pole ministeerium saanud ka loa andmisest keelduda.

"Kui fosforiit ei ole kaevandatav, siis mis takistab neid nelja maardlat riiklikust loodusvarade registrist üldse välja võtmast, et sellele teemale lõplikult punkt panna?" küsis Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev.

"Seadus näeb ette, et selles registris on igasugune maavaravaru," põhjendas minister. "Küll aga on kavas uue maapõueseaduse menetlemise käigus muuta leebemaks neid nõudeid, mis praegu takistavad igasugust ehitustegevust ka passiivsete maavaravarude kohal."

Terviseuuring tuleb

Kaevandamise tervisemõjude uuringust on räägitud juba eelmise põlevkivi arengukava eelsest ajast saati. Nüüd lõpuks on asi pisut liikuma hakanud: keskkonnainvesteeringute keskus toetas terviseameti projekti põlevkivisektori tervisemõjude uuringuks ligemale 164 000 euroga.

Veel üks uuendus ootab tõenäoliselt ees kaevandamise (ja mitte ainult kaevandamise) keskkonnamõju hindavaid eksperte. Ministri sõnul on ekspertidele mõnda puhku ette heidetud, et nad on oma hinnangutes kellegi poole kaldu. Seadusemuudatuse tulemusena hakkaksid eksperdid enda antud hinnangu eest vastutama, nõnda et kui tegelik mõju eelhinnanguga kokku ei lähe, võib see viia isegi litsentsi äravõtmiseni.