Merekaabel ühtlustab Eesti ja Soome elektrihinda
8. märts 2014, 00:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile avati telesillaga, mida naljatledes kutsuti Estlink 3ks, Eestit ja Soomet ühendav merekaabel Estlink 2, tänu millele on Eesti ja Soome elektrihinnad viimased kuu aega ühte sammu astunud.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja Eleringi juht Taavi Veskimägi Eesti poolt ning arengukoostööminister Pekka Haavisto ja Fingridi juht Jukka Ruusunen Soome poolt avasid eile ametlikult Eesti ja Soome vahelise kõrgepinge alalisvooluühenduse Estlink 2, mis anti turu käsutusse juba eelmise aasta detsembrist ning valmis lõplikult selle aasta veebruaris.
Oluline täiendus elektrivõrgule
"Eesti hakkas enda julgeoleku kindlustamiseks juba ammu otsima liitlasi, kellel oleksid meiega sarnased ettekujutused ja arusaamad. Täna oleme saanud ühe sellise ühenduse juurde, mis suurendab meie energiajulgeolekut," ütles Keit Pentus-Rosimannus, kelle sõnul on pärast Estlink 2 avamist Eesti ülekandevõimsused Soomega suuremad kui Venemaaga.
Estlink ei ole oluline mitte ainult Eesti ja Soome jaoks, vaid seob Põhjamaade ja läbi Balti riikide Euroopa energiasüsteemid. "See on selge näide Euroopa koostöö kohta," ütles Soome arengukoostööminister Pekka Haavisto.
Taavi Veskimägi tsiteeris avamisel president Lennart Merit, kes on nimetanud Soome lahte sillaks Eesti ja Soome, kahe riigi, kultuuri ja majanduse vahel. Nüüd on see seda õigem, et mereühenduse kaudu on kaks riiki otseselt seotud.
Annab juba tulemust
Soome ja Eesti vahelist teist merekaabliühenduse ehitamist hakati ette valmistama 2008. aastal. 170kilomeetrise kaabli ehitamiseks kulus kuus aastat ja 320 miljonit eurot.
Veskimägi kinnitusel on eelnevalt koostatud analüüsi alusel leitud, et ühenduse rajamine võiks anda ühiskonnale sotsiaal-majanduslikku kasu ligikaudu 50 miljonit eurot aastas.
"Samas esimesed kolm kuud on Estlink 2 näidanud, et kaablite koormatus on isegi palju suurem, kui võis eeldada, ning seega potentsiaalne kasu veelgi ulatuslikum. On palju tunde, kus kaablid on maksimaalselt või selle lähedaselt koormatud ja odavam elekter voolab Soomest Eestisse. See on siinsete tarbijate puhas võit. Esimesel kolmel kuul on Eesti ja Soome hind olnud sama 85% tundidest," ütles ta oma blogis.
Võimsam seotus tähendab ka seda, et sisuliselt on olemas eeldused, et Eestisse tuleks juurde Põhjamaade elektrimüüjaid. Lisaks tähendab suurem turg enam valikuvõimalust ja tihedamat konkurentsi müüjate vahel. Paljude turuosalistega konkurentsituru jaoks on Eesti Energia osakaal Eesti lõppkliendi turul jätkuvalt liiga suur.
Tehnika ja koostöö ime
Avamisel tõdeti, et Estlink on hea näide rahvusvahelise koostöö kohta ning et ime pole mitte ainult kahe poole koostöö ja nii suure ettevõtmise hoidmine planeeritud ajagraafikus, vaid ka tehnilised lahendused.
Ühenduse mõlemas otsas on konverterjaamad, mis muundavad alalispinge vahelduvpingeks ja vastupidi. Merekaabel on ühendatud Soome põhivõrku Anttila alajaamas Porvoos. Eestis on maakaabel ühendatud elektrivõrguga Püssi alajaamas.
Estlink 2 eelplaneerimisprotsess algas 2007. aastal, sellele eelnesid Euroopa Komisjoni korraldatud läbirääkimised Balti energiaturgude ühendamiseks. 2010. aastal käivitunud projekti realiseerisid Eesti ja Soome süsteemioperaatorid Elering AS ja Fingrid Oyj.
Projekti eelarve on ligikaudu 230 miljonit eurot, mis jagunes Fingridi ja Eleringi vahel. Estlink 2 sai 100 miljonit investeerimistoetust Euroopa Liidult. Projekti planeerimisest ja ehitamisest võtsid osa kümned firmad ning sajad töötajad. Rahvusvahelise projekti peatöövõtjad olid Nexans Norway AS, Siemens AG ja Siemens Osakeyhtiö konsortsium, Empower Oy ja Bouygues Energies & Services.
Estlink 2 avatseremoonia toimus samal ajal Eestis ja Soomes ning sellest võtsid teiste hulgas osas Eesti ja Soome valitsuse esindajad ning Eleringi ja Fingridi juhid.