Seikluskeskuse hooaeg jäi napiks

Gerli Romanovitš
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel märtsi alguses sai lumelauapargis hüpata. Mujal laiutav kevad võttis inimestelt usu, et kusagil on võimalik veel suusatada.
Veel märtsi alguses sai lumelauapargis hüpata. Mujal laiutav kevad võttis inimestelt usu, et kusagil on võimalik veel suusatada. Foto: Kiviõli Seikluskeskus

Kui mullu oli Kiviõli seikluskeskuse hooaeg kaks ja pool kuud pikk, siis tänavu oli korralikku suusailma kuu aega ning pool kuud aeti läbi ühe nõlva ja sulava lumega. Lühike hooaeg tähendas ka poole vähem sõitjaid.

Kiviõli seikluskeskus pani pühapäeval oma tõstukid seisma ning lõpetas selletalvise hooaja, kus sõidurõõmu jätkus napiks pooleteiseks kuuks. Kui eelmisel aastal käis mäel kahe ja poole kuu jooksul 14 000 inimest, siis tänavune lühem hooaeg tähendas ka oluliselt väiksemat külastajate arvu ehk siis 8000 inimest.

70 aasta tagune talv

Sünoptikute kinnitusel on 92aastane Kiviõli poolkoksimägi nii sooja talve korra oma pika elu jooksul näinud. Peaaegu 70 aastat tagasi. "Meie ajalugu on lühike, ei saa veel väga võrrelda," tunnistas SA Kiviõli Seiklusturismi Keskus juhatuse liige Janek Maar.

Kuna nii soe talv oli viimati väga ammu, annab see lootust, et uus talv tuleb tänavusest parem. Tänavune oli uuele keskusele selge pettumus ning ehituse lõpetamiseks võetud laenud jäävad selle talve arvelt maksmata ja tuleb katta kusagilt mujalt. Külastajate arv jäi selgelt allapoole tasuvuspiiri.

Maari sõnul mõjutas keskuse viimase paari nädala külastatavust rahvusvahelise lumelauavõistluse ärajätmine, mis tekitas inimestel tunde, et suusatamisega on sellel aastal Kiviõlis kõik. Seda hoolimata sellest, et nõlvad olid pärast seda veel paar nädalat avatud. "Kui Tallinnas ja mujal Eestis on kevad, siis on raske uskuda, et kusagil saab veel suusatada," tõdes Maar, et otsus mäele tulla tehakse koduaknast välja vaadates. Samas kui mullu oli samal ajal päikesepaisteline ja lumerikas märts, mis tõi suusatama sellise hulga inimesi, et keskus tundis vajadust lisatõstuki järele.

"See on selline riskiga äri," ütles Maar, et keskus ei saa omalt poolt ilmariske maandada. Kui ühes kuus on toodetud 10 000 euro eest lund, siis ei saa selle lumega muud teha kui seda mööda alla sõita. Talveks on talvised tegevused ja suveks suvised. Vahepeale jääb porine aeg, mil pakutakse teenuseid korporatiivklientidele ja pargisafareid kõigile soovijaile.

Suvel aktiivsemaks

Kui talvist suusatamisvõimalust eraldi ei reklaamitud, siis suveteenuste reklaamikampaania käivitub lähiajal nii Eestis kui ka väljaspool seda, eelkõige Peterburis. Suvel alustavad sõitmist mägiautod, mis nüüd, pärast suusanõlvade sulgemist, lähevad taastusremonti ning hakkavad maikuus sõitma juba uuel rajal.

Janek Maari sõnul tuuakse mägiautode rada laiale suusanõlvale. Rada jääb sama pikaks, küll on kiirused väiksemad ja nähtavus parem ning see tähendab keskuse jaoks vähemat personali ja väiksemat kulu autode remontimiseks. Praegusel rajal kippusid autod rajalt välja sõitma ja keskuse töötajad käisid neid rehvihunnikust välja päästmas. Lisaks lõhkus kiire rada liialt autosid. Lumetootmisliini äärde toodud rada on võimalik palavaga ka kasta.

Mai lõpuks saab valmis ka trosslaskumisrada, mille ehitamine eelmisel aastal kehvade ilmaolude tõttu peatati.

"Lisaks tahame siia tuua väikesed ATV-d ja autod lastele, panna püsti batuudid ning teha nädalavahetustel pere- ja teemapäevi, mis tagaks, et keskuses käib elu aasta ringi, mitte ainult ühel kuul aastas," ütles Maar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles