Seitsmes talgukevad püüab noori

Eelmisel aastal anti talgutele avapauk Sillamäel, kus gümnaasiumiõpilased korrastasid vana staadioni, et sinna saaks terviseplatsi rajada. Foto: Matti Kämärä

Et talgupäeval senisest rohkem noori kaasa lööks, kaasatakse maakondades eestvedajate sekka kohalikud noortejuhid.  

Kas talguliste keskmine vanus on nii kõrge, et noortele talgulistele tuleb eraldi tähelepanu pöörata?

"Nii see küll ei ole," naeris "Teeme ära" Ida-Virumaa koordinaator Tõnu Leitsmaa. "Tegelikult alustasime seda juba eelmisel aastal: tegime koolides rohkem teavitustööd ja innustasime õpilasi kaasa lööma. Kindlasti saab seda tõhusamalt teha, kui noortesuunaga tegeleb lausa eraldi inimene - meie maakonnas on selleks Voka noortekeskuse juht Merle Harjo."

Leitsmaa sõnul püütakse talguideega senisest rohkem minna linnakogukonda, et noortekeskustes ja muudes kooskäimiskohtades noored samuti midagi ühiselt ette võtaksid. "See ei pea sugugi olema koristamine, koos võib näiteks midagi värvida, pisut remontida, midagi valmistada."

Jõhvi valla Edise külas näiteks on kohalikus parkmetsas toimetatud juba hulk aastaid, registreeritud talgutena minnakse tänavu välja viiendat korda. "Ega meil seal enam suurt midagi koristada olegi; eelmisel aastal sai pinnas tasaseks lükatud ja tantsuplats rajatud, tänavu tahame külaplatsi kõlakoja lõpuni ehitada," rääkis Leitsmaa. "Plaanis on kaasata ka aiandi asunduse rahvast, et ühiselt plaanitava jaanitule ajaks koht korras oleks."

Hea tahe ja hoolivus

Kui talgukevad tuleb juba seitsmendat aastat, siis on keeruline talguliste innustamiseks jälle mingeid uusi ideid leida.

Tänavu pakutakse mõttesuuna andmiseks Soome lahe aastat, mille taustal võiks mereäärsetes (aga miks mitte ka Peipsi-äärsetes?) rannakülades ranniku ühiselt kenamaks muuta.

"Võiks mõelda niiviisi, et rannik peaks olema mere poolt ilus vaadata; et seal ei oleks kohti, mille pärast peaks häbenema," pakkus Tõnu Leitsmaa.

Mullusel talgupäeval pöörati suurt tähelepanu terviseradadele ja spordirajatistele, sedasama suunda jätkatakse tänavu liikumisaasta 2014 projekti raames.

"Tegelikult on talgud ise ju ka liikumine: inimesed tulevad kohale, teevad midagi, ja see on tervisele kindlasti hea," kinnitas Leitsmaa.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa looduse fondi juhatuse liige Tarmo Tüür toonitas, et selle päeva väärtus on väga lihtsates, ent eluliselt olulistes asjades: "See annab inimestele võimaluse väljendada oma head tahet, hoolivust ja koostöösoovi; annab talgulisele usku, et ka tema saab midagi muuta."

Prügilaga läbi rääkima

3. mail toimuvale talgupäevale saab "Teeme ära" kodulehel talguid juba praegu kirja panna; eilseks olid Ida-Virumaal registreeritud kahed talgud.

Mullu lõi meil 79 talgul kaasa 2549 talgulist.

Leitsmaa sõnul oleks tore, kui ka kohalikud omavalitsused oma inimeste talgutahet tunnustaksid ja aitaksid neil kokku kogutud prügi prügilasse toimetada.

"Eelmisel aastal jooksid läbirääkimised Uikala prügilaga kahjuks liiva," rääkis ta, et palvele, et talgujuhid saaksid sel päeval prügi pisut soodsamalt üle anda, vastati prügilast eitavalt. "Kinnitasin neile küll, et esitame neile enne talgujuhtide nimekirja, nii et keegi ei saaks seda võimalust niisama ära kasutada, aga kahjuks nad ei olnud nõus meile vastu tulema. Ehk sel aastal õnnestub kokkuleppele jõuda - Eesti teistes prügilates tullakse sel päeval talgulistele vastu küll," loodab Leitsmaa.