Narva ja Narva-Jõesuu vaheline kanalisatsioonitorustik on end ammendanud

Kui kord Narva-Jõesuu ja Narva vaheline kanalisatsioonitoru lahti kaevatakse ning ümber tehakse, tahetakse samasse kraavi paigaldada ka veetorustik, mis hargneks suvilate suunas. Praegu on Narva suures suvilarajoonis Kudrukülas vaid üks toimiv puurkaev ning tuhanded suvitajad peavad linnast või allikatelt vee endaga ühes tooma. Foto: ILJA SMIRNOV/ARHIIV

Kilomeetrite pikkune kanalisatsioonitoru, mida mööda Narva-Jõesuu reovesi voolab ASi Narva Vesi Narva puhastusjaama, vajab kiiresti väljavahetamist: rikked sagenevad ning nende tagajärgede kõrvaldamise ajaks suunatakse heitvesi piirijõkke. Tulevane renoveerimisprojekt tuleb kasuks ka Narva suvilaomanikele.

Munitsipaalne AS Narva Vesi valmistub aastatel 2014-2020 eurofondidelt taotleda Narva ja Narva-Jõesuu vahelise ligi 17 kilomeetri pikkuse reoveekollektori renoveerimise kaasfinantseerimist. Narva-Jõesuule kuulub 1,44 protsenti ettevõtte aktsiatest.

Heitvesi satub jõkke

ASi Narva Vesi nõukogu liige Vladimir Mižui rääkis, et linnu ühendav kanalisatsioonitoru veeti umbes 30 aastat tagasi, mil tema oli Narva linna täitevkomitee esimees.

"Torude puudumise tõttu ei saanud me toona paigaldada kaht kogurit, kuid reoveekollektorite käituseeskirjade kohaselt peab neid tingimata olema kaks - üks peab olema reservis."

Vee-ettevõtte praegune juht, ASi Narva Vesi juhatuse liige Aleksei Voronov ei söandanud anda hinnangut, kui palju on vanal torul veel teenida jäänud, kuid ta tunnistas, et rikkeid tuleb ette.

"Toru on täielikult amortiseerunud - selle kasutusaeg on ümber. (…) Kui raha ei anta, siis lihtsalt suureneb koormus ASile Narva Vesi, kes hakkab rikkeid kõrvaldama."

Voronov tunnistas ka, et rikete tagajärgede kõrvaldamise ajal voolab heitvesi piirijõkke ning seda keskkonnainspektsiooni loal.

Kanalisatsioonitorustiku renoveerimise maksumust ei ole veel kokku arvatud.

Veetorustik samas kraavis

"Samas oleks majanduslikult otstarbekas vedada samas tranšees ka veetorustik Narvast Narva-Jõesuusse," leiab Voronov, kelle juhitav vee-ettevõte varustab kuurorti joogiveega esialgu vaid kohalikest maa-alustest puurkaevudest. "Suveperioodil ei saa me Narva-Jõesuu mitmekordselt suurenevat rahvaarvu kvaliteetselt veega varustada - vett ei jätku. Seetõttu peab kindluse mõttes olema veel üks varustusallikas," on ta kindel.

Narva Vesi võtab Narva tarbeks vett Mustajõe veehaardest, mis asub linnast 26 kilomeetrit edela poole, Vaivara vallas Mustanina külas.

Kui Narva-Jõesuu reoveemagistraali kõrvale veetakse lisaks ka joogiveetorustik, avanevad uued võimalused ka tuhandetel suvilaomanikel. Suur aiandusühistute massiiv - Narva haldusala Kudruküla - asub Narva-Jõesuu külje all.

Veel üks ASi Narva Vesi juhatuse liige Mihhail Stalnuhhin rääkis, et nimetatud teemal toimus koosolek aiandusühistute esindajatega.

"Esiteks tahtsime selgitada, et midagi pähe ei määrita. Leppisime kokku, et juuli lõpuks vastavad ühistud küsimusele, kas nad tahavad äravoolutoru oma territooriumide piirile. Teiseks arutame võimalust ehitada selle projekti raames 1-2 uut puurkaevu aiandusühistute tarbeks," ütles ta.

Suvilaomanikele meeldivad puurkaevud

Narva aiandusühistute nõukogu esimees Margarita Borissova arvab asjast nii:

"Seni kui Narvast Narva-Jõesuusse veetorustikku ei veeta, sealseid puurkaeve ei suleta ning meil ei lubata aedades kasutada meie puurkaeve: väidetavalt on vettkandev kiht juba piiri peal. Lubatud on võtta kuni 500 kuupmeetrit vett ööpäevas ning me mahuksime selle kvoodi raamesse, kuid ju siis tahetakse end kindlustada: keskkonnaministeeriumist vastati, et Kudruküla puurkaevude kasutamine tuleb peatada ja keelata uute puurimine."

Narva Kudruküla rajoonis on rohkem kui 4200 suvilakrunti ning vaid üks toimiv arteesia kaev - ühistus Svetofor. Teine puurkaev tehti 2013. aastal Baltika ühistus, kuid seisab kasutusloata, kuigi selle ehituseks eraldas linn oma eelarvest 7000 eurot, ühistu ise aga kogus ligi 12 000 eurot.

"Puurkaevudega oleks meil lihtsam kui veetorustikuga," leiab Borissova. "Linna toetused võimaldavad tasuda 50 protsenti maksumusest, kuid ka aiapidajad ise on nõus seda koormat kandma. Kujutage vaid ette, et umbes 4000 aiamaja jäävad veeta. Praegu kolib üha rohkem inimesi koos lastega suvilatesse ning igaüks toob ühes joogivee, kuigi me asume linna piires. See ei ole normaalne."