Põlevkiviettevõte peab ekskaevurile hüvitist maksma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohus mõistis Eesti Energia Kaevandustelt ettevõtte endise töötaja kasuks välja kopsaka hüvitise, kuna pidas tõendatuks, et aastaid müra keskel töötamine halvendas töötaja kuulmist.
35 aastat kaevandusettevõttes töötanud Aleksandr vabastati töölt 2012. aasta suvel töölepinguseaduse paragrahvi alusel, mis puudutab terviseseisundit ja töövõime langust.
Sama aasta detsembris esitas mees kohtule hagi Eesti Energia Kaevanduste (EEK) vastu, nõudes tervise halvenemisega tekitatud kahju hüvitamist. Aleksandril tuvastati müratekkene kuulmise langus ning kutsehaigusest tingitud osaline töövõime vähenemine.
Tööandja süüd ei tunnistanud
EEK hagi ei tunnistanud, vaid väitis, et Aleksandri tervisliku seisundi halvenemine võib olla hoopis tingitud ealistest iseärasustest ja vähesest hoolimisest oma tervisest, pealegi polevat mees tõendanud oma elukvaliteedi halvenemist.
Kui kohus hakkas uurima, mismoodi käib kaevandustes tööohutuse, sealhulgas mürataseme kontrollimine, siis selgus, et regulaarset kontrolli polegi, vaid seda teostatakse pisteliselt. "Igal eelarveaastal otsustatakse vahendite (raha - E.K.) eraldamisel, milliseid mõõtmisi sel aastal teostada/.../. Eelarveaastal ei pruugi kõiki komponente korraga ühel aastal mõõta, vaid kontrollitakse neid valdkondi, milleks vahendid eraldatakse. Müra igal aastal kindlasti ei mõõdeta, selleks pole kostjal ei rahalisi vahendeid ega ka vajadust," tõi kohus oma otsuses välja EEK selgituse.
Ettevõtte esindaja rääkis, et kui mürataset mõõdetaksegi, siis seda hinnatakse vaid eraldiseisvate seadmete mürataseme põhjal. Sellele vaatamata kinnitasid mõlemad pooled, et lahtises vaheseintega allmaaees töötab korraga mitmeid masinaid, lisaks toimub sealsamas põlevkivi laadimine ja transport, mis tekitab omakorda täiendavat müra, mida tööandja aga ei ole ka riskihindamisel arvesse võtnud. "Kohus leiab, et mürataseme hindamisel ei ole piisav lugeda müra fooniks üksnes seadeldise müra, millega hageja ise töötab," seisab kohtuotsuses.
Kohus tuvastas, et ainuüksi see seade, millega Aleksandr töötas, ületas lubatud mürataset, arvestades aga ka teisi samal ajal töötavaid masinaid, oli tegelik müratase Aleksandri töökohas tuvastamata.
Endine kaevur tunnistas kohtus vande all, et mitte keegi pole mitte kunagi tema töökohal käinud mürataset mõõtmas, samuti ei ole keegi kontrollinud tema töökaitsevahendite, sealhulgas kõrvatroppide kasutamist töö ajal. Enda sõnul kasutas ta neid alati korrektselt, sest ei soovinud oma tervist kahjustada, vaid jätkata oma ametis.
Kohus mõistis hüvitise välja
Kohus leidis, et EEK on jätnud täitmata oma otsesed kohustused töökeskkonna ohutuse tagamisel ja ei ole mõõtmiste teel tuvastanud tegelikku mürafooni, milles Aleksandr iga päev töötama pidi.
Kohus ei pidanud asjakohaseks EEK väiteid, et kuulmislangust esineb harva ning seetõttu on risk madal ja kutsehaiguse põhjustab pigem konkreetse töötaja organismi eripära. "Kohus on seisukohal, et need vastuväited omandaksid tähtsuse juhul, kui tööandja oleks töötajale taganud ohutud töötingimused, vähendades mürataset ja selles lubatud viibimise aega seaduses ette nähtud piirideni," seisab otsuses.
Maakohus mõistis Aleksandri kasuks välja 697 eurot igakuist hüvitist tagasiulatuvalt alates 2012. aasta juunist. Lisaks peab EEK maksma 6395 eurot toetust kollektiivlepingust tulenevalt ning 10 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Lisaks peab kaevandusettevõte kandma kohtukulud.
Sel nädalal tehtud otsus pole jõustunud ning kaevanduskontsern saab selle kuu aja jooksul ringkonnakohtus vaidlustada.