VKG jätkab õlitootmise kasvatamist

VKG tehnikadirektor Meelis Eldermann seisab praegu töötava esimese Petroteri katusel. Pildi all paremas nurgas on näha kolmanda tehase ehitust. Foto: Matti Kämärä

Viru Keemia Grupp jätkab  põlevkivist õli tootmise laiendamist ja on alustanud kolmanda uue põlvkonna õlitehase Petroter-3 ehitamist.

2009. aasta lõpus valminud esimene Petroter töötab täisvõimsusel. Selle külge rajatava teise tehase ehitus on jõudnud otsustavasse järku ja käivitamine peaks toimuma sel aastal.

Tööstusharu renessanss

Nende vahetusse naabrusesse kerkima hakkava 80 miljonit eurot maksva kolmanda  tehase ehitustööd olid eilseks jõudnud nurgakivi panekuni.

VKG juhatuse liige ja tehnikadirektor Meelis Eldermann märkis, et  90 aasta vanusel põlevkiviõlitööstusel on olnud paremaid ja halvemaid aegu. "Kuid praegu teeb õlitööstus läbi kindlasti renessanssi. See on tähtis mitte ainult Ida-Virumaa, vaid kogu Eesti jaoks, sest see toob juurde uusi töökohti ja parandab üldist elujärge," sõnas ta.

Eldermann pidas oluliseks, et uute õlitehaste projekteerimine ja arendamine on saanud teoks suuresti kohalike inseneride töö viljana.

Palju täiustusi

VKG juhatuse esimehe Priit Rohumaa sõnul ei hakka kolmas Petroter visuaalselt oluliselt erinema kahest esimesest ja sealgi hakkab tööle ligikaudu sada inimest.

"Kuid oleme teinud meeletult palju tehnoloogilisi sõlmede täiendusi ja parandusi. Esimese tehase puhul tuli meil väga palju lastehaigusi ette. Mõni sõlm ei olnud päris õige suurusega projekteeritud ja tema töökindlus ei olnud seetõttu päris see, mida tahaks," rääkis Rohumaa.

Ta tõi positiivseks näiteks, et esimene tehas suudab nüüd juba töötada 90 päeva järjest.  "Oleme ennast üllatanud ja see on selles sektoris väga hea tulemus. Narva tehas näiteks töötab praegu maksimaalselt 40-45 päeva. Oleme suutnud leida kõigile sõlmedele tugevamad materjalid ja kindlamad kohad," sõnas ta.

Kuigi  täistööpäevade arv järjest kasvab ja  on Rohumaa sõnul suurem, kui keegi oleks kunagi unistanud, on nüüd eesmärgid veelgi suuremad. "Iga seisakupäev on meeletult kallis. Raha ei tule ja kulud on peal," selgitas ta.

Tulevik pole pilvitu

Kuigi õlitööstusel on praegu head ja kasumirikkad ajad, ei ole tulevik Rohumaa hinnangul sugugi pilvitu.

VKG-l on olnud ka neljanda ja viienda õlitehase rajamise plaan. "Meile nad sobiksid ja ambitsioone jätkub. Sel juhul oleks meil projekteeritud rafineerimistehase jaoks olemas sada protsenti oma õli," kinnitas ta, märkides, et ka riigi poolt on vaja kindlust, et ettevõttel on võimalik saada vajalikus koguses põlevkivi. "Ilma ressursita neid tehaseid ei tee."

Rohumaa arvates ei kujune õlitööstus tulevikus sama kasumlikuks kui praegu. "Kui vaadata pikaajalisi nafta hinna prognoose, siis alates 2011. aastast on trend liikunud allapoole. Enne seda oli seis vastupidine, sest arvati, et nafta hakkab otsa saama ja see kergitab hinda. Nüüd leitakse, et kildagaas asendab suure osa senistest kütustest ja Iraan ning Liibüa tulevad turule tagasi," arutles ta.

Naftabarreli hinna eeldatav stabiliseerumine 90 dollari juures on praegustes tingimustes õlitööstuse jaoks vastuvõetav, ent Rohumaa sõnul on meeletu kiirusega kasvamas ka selle tööstusharu kulud. "Maksud, tööjõud, palgad, põlevkivi omahind. Kasvavad ka Euroopa Liidu kliimapoliitikast tulenevad keskkonnainvesteeringud. Kuna toodangu hinnad on langevas trendis,  siis olemegi väga mures," tunnistas ta.

Rohumaa arvates hakkavad põlevkivist õli tootmise  hiilgeajad mööda saama. "Pigem jääb selline žilettõhukese marginaaliga tootmine. On väga suur küsimus, et kas need, kes seni veel pole investeerinud, üldse julgevad seda teha, kuna investeeringu tootlus läheb alla," märkis VKG kontserni tegevjuht.

Diislitehase küsimus lahtine

Põlevkiviõlist väärtuslikumate toodete, nagu näiteks diislikütuse tegemise projekti on VKG praegu peatanud. "400 miljoni euro suuruse investeeringuga võtaksime endale väga suure finantskoormuse. See nõuaks riigi poolt  erakordselt head ja stabiilset ressursipoliitikat ja maksupoliitikat. Ilma selleta ehmatavad investorid ja pankurid ära. Nad ei taha anda raha," ütles Rohumaa.

Kas VKG naaseb diislikütuse projekti juurde, saab tema arvates selgemaks kahe-kolme aasta jooksul.  Selle aja vältel peaks saama klaariks, milliseks kujunevad Eestis põlevkivi kasutamise ja maksustamise põhimõtted.