Tudulinna vald kahtleb Muraka raba projekti vajalikkuses

Tudulinna vallas peljatakse, et vanade kuivenduskraavide sulgemise järel võivad suured alad saada üle ujutatud. Foto: Peeter Lilleväli

Tudulinna vallavolikogu leidis, et sügisel algav Muraka raba kuivenduskraavide sulgemine on tarbetu raharaiskamine, kuna vanad kraavid nagunii enam midagi ei kuivenda. 

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on seisukohal, et peamisteks soode hävingu ja rikkumise põhjusteks on olnud nende kuivendamine ning kasutamine turba kaevandamiseks. Freesturbaväljade juurde kuuluvad kuivendussüsteemid toimivad veel kaua pärast kaevandamise lõpetamist, mistõttu paikneb veetase sügaval ning ka pikas perspektiivis pole lootust sootaimestiku taastumisele.

Muraka soostiku veerežiimi ja sooelupaikade taastamise projekt näeb ette soostiku servaalal paiknevate kuivenduskraavide sulgemise.

"Kraavide sulgemine tähendab, et neile rajatakse puidust ja turbast 83 paisu. Paisutuse eesmärk ei ole üleujutusi tekitada, vaid tõsta veetase maapinna lähedale," selgitas RMK looduskaitseosakonna projektijuht Katrin Kivioja.

"Need juba eelmise sajandi alguses kaevatud kraavid on tegelikkuses kõik kinni kasvanud ja arvestatavat kuivendusprotsessi enam ei toimu," ei näe Tudulinna vallavolikogu liige Urve Erikson mõtet 150 000 euro eest vanadele kraavidele paise rajada.

Metsandust õppinud inimesena oskab ta karta, et paisude rajamise järel võivad rabaäärsed metsad vesiseks ja tuulehellaks muutuda. "Kuna Euroopas on selliseid märgalasid vähe, siis püütakse neid seal iga hinnaga alal hoida, aga kas meie ikka peame sellesama vooluga kaasa minema? Mina tahaksin küll öelda, et peatage lollus!"

Õigustühine kooskõlastus

Tudulinna vald on sellele projektile tegelikult kooskõlastuse andnud - juba 2012. aasta detsembris. Kooskõlastusele kirjutas alla tollane vallavanem Andres Ojanurm.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ütleb, et seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

Tudulinna vallavolikogu istungitel pole see projekt kuni tänavuse aprillialguse istungini kordagi teemaks olnud. Vallasekretär Evi Harkmanni väitel pole seda ka vallavalitsuses arutatud.

Järelikult otsustas vallavanem Ojanurm kooskõlastuse andmise ainuisikuliselt.

"Saadame RMK-le kirja, et see kooskõlastus on õigustühine," ütles praegune vallavanem Andrus Toss, kes sai kavandatavatest töödest teada alles siis, kui RMK vallalt nende tööde tarvis tehnilisi tingimusi küsis.

Mäetaguse kahtles pikalt 

Mäetaguse vallavalitsus jättis Muraka raba projekti eelmise aasta veebruaris kooskõlastamata.

"Meile jäi arusaamatuks, mida ja miks nad taastada tahavad, loodus taastab ennast üldjuhul ju ise," ei näinud ka tollane vallavanem Aivar Surva sellisel rahakulutamisel mõtet.

Aasta hiljem andis vallavalitsus projektile siiski kooskõlastuse.

"Kutsusime RMK inimesed siia küsimustele vastama ja saime selgeks, et ka vanad kinni kasvanud kraavid toimivad ikkagi veejuhtmena," rääkis vallavalitsuse keskkonnanõunik Martin Miller. "Meile kinnitati, et projekti mõjud ei riku praegusi looduslikke kooslusi, näiteks lodumetsi. Öeldi ka seda, et kui rabast väljaspool peaksid avalduma ettenägematud mõjud, siis taastatakse endine olukord. Kuna selle töö vajalikkus meile ära põhjendati, polnud meil enam põhjust kooskõlastamisest keelduda."

Vaja on teadmisi

"Mina oleksin vallavanemana lasknud selle kooskõlastamise üle vallavolikogul otsustada," võrdles Andrus Toss seda näiteks kaevandamisloa kooskõlastamisega. "Ilmselt poleks nende rabas tehtavate tööde puhul vaja päris rahvaarutelu korraldada, aga volikogu kui vallaelanike esindus peaks kindlasti saama oma arvamuse öelda."

Koos varasema kooskõlastuse õigustühisusest teavitamisega avaldatakse valla kirjas RMK-le soovi RMK esindajatega kohtuda ja oma küsimustele vastused saada.

"Tahame teada, mis on selle asja mõte ja millised on tagajärjed. Kardame väga suuri üleujutatud alasid - meil on kobraste tõttu neid probleeme niisamagi. Võib-olla on meie hirmud ülearused, võib-olla ei olegi probleemi - asi on teadmistes, mida meil praegu ei ole," rääkis Toss.