Narva odav soojus kallineb suvel

Narva elektrijaamad tõstavad esimest korda viie aasta jooksul soojusvõrku antava soojusenergia hinda. Selle tõttu kallineb tariif lõpptarbijale 22 protsenti.

FOTO: Ilja Smirnov

Konkurentsiamet veenis Narva elektrijaamu taltsutama oma isu narvalaste majade kütmiseks kasutatava soojusenergia hinna tõstmisel. Umbkaudse 30 protsendi asemel moodustab tegelik hinnatõus juunist 22 protsenti.

AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad sai konkurentsiametilt soojuse uue piirhinna kooskõlastuse. Taotleti 41protsendilist hinnatõusu - 21,03 eurolt 29,72 eurole megavatt-tunni eest (siin ja edaspidi käibemaksuta) -, luba aga saadi vaid 26protsendiliseks hinnatõusuks ja soojuse müügi piirhinnaks kujuneb 26,45 eurot megavatt-tunni eest.

Soojusenergia läheb elektrijaamadest võrguettevõttele Narva Soojusvõrk, kes omakorda tarnib soojust tarbijatele, soojendades vett majade veevarustus- ja küttesüsteemides. Koos ASi Narva Soojusvõrk tariifiga hakkab soojus lõpptarbijale maksma 33,54 eurot megavatt-tunni eest.

Praegu maksavad narvalased 2009. aasta tariifi järgi - 27,48 eurot megavatt-tund. Kui juunist jõustub uus hind, kallineb soojus 22 protsenti.

Suhteliselt odav ei lohuta

Isegi pärast juunikuist hinnatõusu 33,54 eurole megavatt-tunni eest on soojus energeetikute linnas tänu Eesti Energia Balti elektrijaamale ikkagi 2-2,5 korda odavam kui enamikus Eesti omavalitsustes.

Näiteks Vaivara vallas Olginas moodustas ASi KA Vaiko soojuse piirhind 74,01 eurot kilovatt-tunni eest, märtsis maksid inimesed tariifi järgi 73,35 eurot megavatt-tund.

Kuurortlinnas Narva-Jõesuus maksid inimesed märtsis ASile Adven Eesti tariifi kohaselt 77,59 eurot megavatt-tund, maist jõustub seal uus piirhind - 80,09 eurot. Samal soojustarnijal kehtivad praegu Püssis ja Kundas piirhinnad, mis on vastavalt 82,93 ja 73,17 eurot.

Kohtla-Järve (Järve), Jõhvi ja Ahtme piirkonnas on ASi VKG Soojus piirhind 55,52 eurot megavatt-tunni eest. Sillamäelastele müüb AS Sillamäe SEJ soojust piirhinnaga 50,5 eurot.

Soojus on poliitikamaiguline küsimus 

Narva-Jõesuu linnapea Iraida Tšubenko ütles Põhjarannikule, et neil ei ole väga kalli soojuse küsimus päevakorras ainult sügisel enne kohalikke valimisi, vaid ka praegu, mil küttehooaeg on lõppemas.

"Ma pean ise täpselt veenduma, et kõik linnas kehtestatud kalkulatsioonid ja hinnad on õiged. Praegu aga sellist kindlust ei ole." Linnapea märkis, et omavalitsustel puuduvad peaaegu igasugused võimalused saada infot ja mõjutada hinnamoodustust, v.a kirjavahetus tarnijaga.

Sedasama rääkisid ka Narva võimud läinud sügisel, kui tahtsid tutvuda elektrijaamade kalkulatsioonidega eelmainitud taotlusele. Eitava vastuse andsid nii ASi Eesti Energia Narva Elektrijaamad juhtkond - viidates ärisaladusele - kui ka konkurentsiamet.

Narva ei saa mõjutada soojuse lõpphinda isegi sellele vaatamata, et talle kuulub 34 protsenti võrguettevõtja Narva Soojusvõrk aktsiatest, kuna kontrollpakk on energiatootja käes.

Palusid suuremat tõusu  

Narva elektrijaamade juht Tõnu Aas selgitas läinud sügisel, et kerkinud põlevkivihind moodustab Balti elektrijaamas toodetavast soojusenergia maksumusest umbes 60 protsenti. Keskkonnatasud on viimastel aastatel kasvanud ligi 8 protsenti. Peale selle lisandus 2011. aastast põlevkivist soojusenergia tootmisele aktsiis ning 2013. aastal ka CO2 kvootide ostukulu. Lisaks sellele on suurenenud ka seadmete hooldamise ja personalikulud.

Aas märkis eile, et elektrijaamadel on õnnestunud viimasel viiel aastal vältida soojustariifide tõusu sisemisi ressursse leides ja efektiivsust tõstes. Tõepoolest, soojuse hind tõusis Narvas viimati 2008. aasta sügisel, 2009. aasta jooksul langetati Narvas soojuse hinda kaks korda tänu gaasi ja põlevkiviõli hindade langusele.

Praegune soojuse hinnatõus on niisiis madalam, kui palus tootja. Elektrijaamade esindaja Karina Kond ütles selle kohta, et konkurentsiamet uuris kalkulatsioone põhjalikult ning küllap leiti neis mingeid ebatäpsusi.

"Taotlus esitati oktoobris, kooskõlastuse saime aprilli teises pooles: kõik see aeg kestsid läbirääkimised, vaadati läbi meie arvestusi, peeti kirjavahetust, esitati lisaküsimusi, me tegime lisakalkulatsioone jne. Saavutasime sellise konsensuse," kinnitas Kond, et ettevõte nõustus tulemusega.

Kas aga ei too see lähitulevikus kaasa vajadust taotleda uut hinnatõusu? Sellele küsimusele esialgu vastus puudub.

Tagasi üles
Back