Uljaste sai uued asukad

Gerli Romanovitš
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval Uljaste järve lastud linaskid on üle kahe aasta vanad ning liiga suur saak nii järves elavatele ahvenatele kui haugidele.
Esmaspäeval Uljaste järve lastud linaskid on üle kahe aasta vanad ning liiga suur saak nii järves elavatele ahvenatele kui haugidele. Foto: SONDA VALLAVALITSUS

Esmaspäeval Uljastesse lastud 350 paariaastast linaskit tõmbasid joone alla Sonda valla, VKG ja maaülikooli ühisprojektile, mille eesmärk oli taaskalastada kunagi ökokatastroofis kannatada saanud järv. 

2012. aastal kirjutasid Sonda vald, VKG ja Eesti maaülikool alla koostöölepingule, mille kohaselt nähakse koos vaeva kalapopulatsiooni taastamisega Uljaste järves. Toonase lepingu kohaselt lasti esmaspäeval Uljaste järve 350 üle kaheaastase linaski ning kalade laskmisega järve sai sellele koostööleppele ring peale.

Liike võiks olla veel

Järve taasasustamiseks lasti sinna nii linaskit kui haugi. Esimesed koostööprojekti raames järve lastud linaskid peaksid olema praegu veidi üle aasta vanad, 1000 haugi lasti vette eelmise aasta sügisel.

Üleeile lisandunud linaskid on Sonda vallavanema Andrea Eiche sõnul juba nii vanad, et peaksid hakkama kudema. Samuti ei ole suurt muret sellega, et kalamehed järve lastud linaskid kohe välja tõmbaks − linaskit pole konksu otsa lihtne saada.

Varem on keskkonnaamet lasknud järve samuti linaskeid, kes praegu peaksid olema üle kolme aasta vanad ning järves kudema. Just nendest saab toidulaud järves elavatele ahvenatele ja haugidele.

Sonda vald on rääkinud ka särje taasasustamisest Uljastesse, kuid seni on jäänud see bürokraatia taha. Kui linaskid ja haugid tulevad järve kasvandusest, siis särge kunstlikult ei kasvatata ning ainus võimalus seda järve saada on see mujalt veekogust kinni püüda ja Uljastesse tuua. "Kogused on aga nii suured, et selleks on vaja luba," ütles Eiche, et asjaajamistega pole veel nii kaugele jõutud, et ahvenate ja haugide, aga ka kalameeste toidulauda särjega rikastada.

Tulevikus võiks Uljaste järves elada ka latikas, kes enne 1990. aastate ökokatastroofi järves elas. Praegu on seal latikat vähestes kogustes.

Juhul kui teadlased kinnitavad, et ka koha, keda varem järves ei elanud, võiks seal elama jääda, tuleks kõne alla selle liigi asustamine järve.

Seiret tuleb teha

Uued kalad võiksid Uljaste järve kolida uue koostööleppe raames, kuhu on kaasatud senised partnerid. Peale nende lõi rahaliselt senises tegevuses kaasa Kiviõli Keemiatööstus. "Mina näen küll, et projekt võiks jätku saada, kui osapooled sellest huvitatud on," tunnistas Eiche ning lisas, et Sonda vald on samuti valmis rahaliselt Uljaste taasasustamisse panustama.

Selleks, et jälgida, milliseid tulemusi on andnud senised kala järvelaskmised, peavad teadlased tegema proovipüügid. Korraliku pildi saamiseks peaks kala seal paar aastat elama.

Paar aastat läheb aega ka kalapüügivõistluste jätkamiseks. Sellel aastal jäeti juba ära talvine kalapüügivõistlus ja jäetakse ära ka suvine. "Tahaks meie kalameeste südametunnistusele koputada, et kui me tahame, et kala järve tagasi tuleks, tuleb alamõõdulised kalad tagasi lasta. Lõputult me kasvandustest neid siia osta ei jõua," ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles