Töövõimereform kohtas Jõhvis ägedat vastuseisu

Riik tahaks tööturul näha rohkem puuetega inimesi. Asjaosalised ise eriti ei usu, et on tööandjatele atraktiivsed. Foto: Matti Kämärä

Töövõimereformi põhiline seadus, mille valitsus eile heaks kiitis, sai Jõhvis kogunenud puuetega inimestelt hävitava hinnangu. "Milline tööandja tahab invaliidi tööle palgata?"oli kõige sagedasem küsimus.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna projektijuhi Külli Kröönströmi ja tervishoiuosakonna peaspetsialisti Inna Vabamäe katsed tutvustada Jõhvis toimunud seminaril töövõimereformi seadust jooksid pidevalt liiva, sest kuulajaid vaevas sedavõrd palju küsimusi.

Ja küsimusi on praegu rohkem kui vastuseid. Näiteks: kas töötukassa ja puudega inimese vahele tuleb mingi vahemees, kelle juures otsus töövõime kohta vaidlustada? (Sellele on küll mõeldud, aga eraldi komisjoni pole paika pandud.) Kust tekivad tuhanded uued töökohad? (Töötame tööandjatega.) Millist tööd saavad teha sada protsenti töövõimetud? (See on individuaalne - iga inimest hinnatakse eraldi.)

Kohtla-Järve invaühingu esinaine Svetlana Ergaševa oli veendunud, et invaliidist ei saa tööhõives kunagi efektiivset osapoolt ning tööandjad ei taha palgata inimest, keda peab pidevalt jälgima ja abistama. "Kas tööle rakendatud invaliidil saab olema isiklik abistaja või mitte? Ja kas talle tagatakse invatransport?" küsis raske füüsilise puudega naine, aga konkreetset vastust ei saanudki.

Kröönström möönis, et kui tööandja võtab tervisekahjustusega inimese tööle, peab ta väga palju pabereid täitma, et riigilt töökoha kohandamiseks soodustusi saada. "See on ikkagi lisakohustus. Ja tööandja peab arvestama sellega, et puudega inimene võib olla rohkem haiguslehel. Aga töötame selle nimel, et viia läbi mõtteviisi muutus ja tööandjate valmisolek suureneks."

Ta lisas, et seaduse vastuvõtmisega kohe töökohti juurde ei teki. "Pole nii, et istud Estonia teatrisse maha ja sinu ees avaneb võlumaailm. Aga sellega viiakse ühiskonda mõtteviis, et puuetega inimesed on väärtuslikud."

Ergaševa arvas, et esmalt tuleks töövõimetuspension tõsta inimväärsele tasemele. "Siis me saaksime end tunda väärikate ühiskonnaliikmetena. Praegu me ei tunne riigi poolt mingit sotsiaalset kaitset."

Luuakse võimalused

Kröönström märkis, et reformiga ei muuda silmapilkselt ühiskonda, aga luuakse võimalused, kuhu areneda, mida ja kuidas planeerida. Näiteks toob see surve kohalikele omavalitsustele arendada transporditeenust.

Jõhvi vallavolikogu esimees Niina Neglason uuris, kas kohalik omavalitsus saab invatranspordi küsimuse lahendamiseks riigilt raha. Selgus, et seaduseelnõu lisaraha omavalitsustele ette ei näe. "Aga kuidas siis toimida, kui raha on niigi kesiselt ja üks lisakulutus tuleb jälle juurde? Selleks, et kindlustada teenuse saamine, peaks olema tagatud ka finantseerimine."

Kröönström lubas küsimuse ministrile edastada.

Ida-Virumaa puuetega inimeste koja tegevjuht Kaia Kaldvee selgitas, et kohalikud on reformi pärast väga ärritunud, sest piirkonnas puuduvad töölesaamist toetavad teenused. "Omavalitsustel ei ole pakkuda invatransporti, tugiisiku teenust, isikliku abistaja teenust. Ja kui töötukassa ütleb, et tahab hakata teenuseid sisse ostma, siis kardetavasti pole meil teenusepakkujaid."

Kaldvee arvas, et kuni valitseb ebakindlus ja toetavate teenuste struktuuri pole välja töötatud, ei hakka reform toimima. "Meil pole töökeskuseid ja toetatud töö teenust ei taha keegi osutada, kuna sellele tuleb praegu ise peale maksta."

Enamik tahab töötada

Eestis on praegu 95 000 töövõimetuspensionäri, kellest töötab kolmandik. 63 protsenti mittetöötavatest töövõimetuspensionäridest tahab sotsiaalministeeriumi teatel tööle minna.

Valitsus kiitis eile heaks ja saatis riigikokku töövõimetoetuse seaduse eelnõu, mis on töövõimereformi põhiline seadus. "Töövõimereform muudab senist suhtumist, sest nüüdsest hinnatakse inimese võimet, mitte võimetust ühiskonnas ja tööturul osaleda," ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul saavad paljud vähenenud töövõimega inimesed reformi käigus vajalikku nõu, tööks vajalikku tuge ning abivahendeid. Samuti aidatakse neil leida võimetele vastav töökoht. Prognoosi kohaselt töötab 2020. aastal praegu mittetöötavatest osalise töövõimega inimestest 10-15 protsenti.

Sotsiaalministeeriumi teatel saab puuduva töövõimega inimeste toetus olema suurem kui praegune keskmine töövõimetuspension. Puuduva töövõime korral on toetus 320 eurot. Suuremat toetust hakkab saama üle 20 000 puuduva töövõimega inimese.

Osalise töövõimega inimese toetus on 180 eurot. Kui inimene saab tasuva töökoha, hakkab toetus tasapisi vähenema alates 640 euro suurusest brutopalgast. Alates 1005 euro suurusest palgast toetust enam ei maksta.

Töövõimereformi elluviimiseks on aastateks 2015-2020 kavandatud 180 miljonit eurot Euroopa Liidu raha. Töövõimetoetuse seadus on plaanis jõustada 1. juulil 2015.