Purtse jõgi saab nelja aasta pärast puhtaks

Liimalas, kus keskkonnaseminar toimus, on Purtse jõe põhi nii puhas, et Keit-Pentus Rosimannus julges jalgupidi jõkke minna küll.

FOTO: Matti Kämärä

"Purfesti" keskkonnaseminaril Purtse jõe puhastamise ajakavast rääkides lootis keskkonnaminister, et Eesti 100. sünnipäevaks peaks jõgi puhtaks saama.

2008. aastal keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud Purtse jõe uuringust selgus, et kolmekümne aasta taguse olukorraga võrreldes on kiirevoolulistel jõelõikudel reostusjääkide hulk tunduvalt vähenenud. Et murekohaks on Püssi ja Kiviõli ümbruses olevad jõelõigud, kus reostus on säilinud põhjamudas ning et olukorra parandamiseks tuleb korraga tegelda nii Purtse jõe kui selle lisajõgedega.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus tõdes, et see uuring andis küll  teadmise, kus ja millises mahus jões reostust esineb,  ent jäi siis pikaks ajaks õhku rippuma.

"Sel ajal polnud selge, mis saab edasi ja kust saada jõe puhastamiseks raha. Pealegi tuli enne lahendada poolkoksimäe probleem, sest kuni üks nii suur reostusallikas pole korda saanud, ei oleks pikka efekti ka jõe puhastamisel."

Pikk selgitustöö

Nüüd on poolkoksimägi suletud ja Purtse jõe puhastamiseks rahagi olemas − 15 miljonit eurot. Minister loodab küll, et tegelikult kulub raha vähem, ent igaks juhuks on arvestatud just sellise summaga.

"Euroopa Komisjoni põhimõtteline heakskiit sellele on olemas," kinnitas minister.

Tee selle heakskiiduni oli pikk ja keeruline.

Pentus-Rosimannuse sõnul pole Euroopas teist seesugust näidet võtta, mistap polnud lihtne otsustajaid veenda, et ühe jõe ja selle paari lisajõe puhastamine on niisugust rahasüsti väärt.

"Ei ole mõeldav, et meil on siiamaani üle poolesaja kilomeetri pikkune jõgi, mis on kõlbmatu vee-elanikele ja inimestele. Puhastamise järel peaks Purtse tagasi saama oma lõhejõe kuulsuse ja au," toonitas ta.

Nüüd ootab ees järgmine väljakutse: kogu sellel alal on umbes sada eraomanikku, kes kõik tuleb ühte paati saada ehk siis kes peavad kavandatavate töödega päri olema. Seega on koostööl kohalike elanikega tööde õnnestumisel väga suur tähtsus.

"Raha on nüüd olemas, tahtmine on olemas ja eelteadmised samuti," usub minister, et suuri takistusi ette ei tule.

Ka kohalike omavalitsuste omaosalus ei tohiks tema sõnul saada selleks kännuks, mille taha asi seisma võiks jääda.

"Juhuks kui omavalitsused seda katta ei suuda, on meil plaan B ehk võimalus keskkonnainvesteeringute keskuselt toetust saada," lubas Pentus-Rosimannus.

Hakkab kohe pihta

Töödega, täpsemalt lisauuringutega tehakse algust üsna peatselt.

Juba 21. augustiks esitab keskkonnauuringute keskus keskkonnaministeeriumile detailse pakkumise, kust on vaja alusandmete kogumiseks veel pinnaseproove võtta. Aasta lõpuks peavad proovid võetud olema.

Tuleval aastal tehakse tasuvusuuring, milles analüüsitakse jõe puhastamise võimalikke alternatiive ning paralleelselt asutakse hindama nende alternatiivide mõju keskkonnale − oluline on, et põhjamudas olev saaste mööda jõge edasi ei kanduks.

"Järgmise aasta lõpuks peab kõige parem alternatiiv olema välja valitud ja siis on võimalik projekti elluviimisest juba kuude täpsusega rääkida," lubas Keit Pentus-Rosimannus.

Projekteerija-ehitaja riigihange on kavas välja kuulutada 2016. aasta alguses, tööd ise on kavandatud aastatesse 2016 - 2017.

"Reaalsed tööd kestavad kaks-kolm aastat; meie soov on, et need kahe aastaga valmis saaksid. Ma väga loodan, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal toimuval "Purfestil" saame rääkida juba puhtast Purtse jõest."

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles