Ministrid tutvustasid idavirulastele töövõimereformi

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse leidis, et töövõimereformi tegematajätmine oleks kuritegelik. Foto: Matti Kämärä

Ida-Virumaad väisanud ministrid Urmas Kruuse ja Helmen Kütt kinnitasid, et töövõimereformi seaduseelnõu on suve jooksul hulga paremaks tuunitud, ent debatt jätkub.

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ütles eelmisel reedel Ida-Viru ettevõtjate, omavalitsusjuhtide ja ajakirjanikega kohtudes, et ehkki reformi vajalikkuses ei kahelda, on selle pärast tekkinud palju hirme, mida tuleks maha võtta.

"Praegune pensionisüsteem hoiab meie ligemale 100 000 töövõimetuspensionäri passiivsena. Minu arvates ei ole paremat sotsiaalpoliitikat kui see, et inimestel on tööd. Seetõttu püüame luua võrdsed võimalused. Kui kirjeldada seda sporditerminites, siis võistlejad, kes lähevad olümpiamängudele, läbivad kvalifikatsiooni. Selleks, et vähenenud töövõimega inimene läbiks kvalifikatsiooni, on vaja lisatuge."

Ministri sõnul võib lisatugi seisneda abivahendite soetamises, koolituses, kodu ja töökoha ümberkohandamises, invatranspordis jms. Kohalikele omavalitsustele on kavandatud toetavateks teenusteks umbes 50 miljonit eurot.

"Lisatuge pakkudes saame öelda, et oleme viinud vähenenud töövõimega inimesed teistega enam-vähem ühele stardijoonele ja tööandjal on kergem teha otsuseid. Vastasel juhul, kui ta võrdleb tööjõudu, võib tal tekkida küsimus: miks ta peab tervisekahjustusega inimese palkamisele nii palju kulutama?"

Tööandjaid peaks Kruuse sõnul motiveerima asjaolu, et rahvastiku vananemisega süveneb tööjõupuudus. "Kui tööandjatel tekib teadmine, et meil on veel tööjõudu lisaks sellele, kes on praegu tööturul olemas, tekib ehk kindlus investeerida uutesse töökohtadesse."

Minister on kuulnud ettevõtjatelt, et tervisekahjustusega inimesed on keskmisest püüdlikumad, lojaalsemad ja kohusetundlikumad töötajad. "Kõik tööandjad kirjeldavad, et esimese sammu tegemine oli kõige raskem, kaasa arvatud kollektiivi ettevalmistamine puudega inimestega koos töötamiseks. See on ühiskonna kasvamise küsimus."

Kiusata ei tohi

Eesmärk on, et nendest piiratud töövõimega inimestest, kes praegu ei tööta, aidatakse aastaks 2020 tööle 15 000.

Et kõik ei suuda konkureerida avatud tööturul, on tarvis luua juurde kaitstud ja toetatud töökohti. "Kindlasti me ei pea silmas töö mängimist. See, mida tehakse, peab olema kasulik teistele ja ka töötegijad ise peavad saama tunda eduelamust, isegi kui nende töövõimekus on kümme protsenti."

Kruuse sõnul võiks Euroopa sotsiaalfondi raha eest luua töökeskusi üle Eesti, aga kuhu need täpselt tulevad, pole veel selge. "Neid ei saa luua kunstlikult. Meil peab olema rohkem teadmisi sellest, kui palju ja millises vormis võiks ühte või teise piirkonda kaitstud tööd tekkida."

Kruuse kinnitusel kaasatakse puuetega inimeste organisatsioone ja kasutatakse nende kogemust eri teenuste pakkumisel ja väljaarendamisel.

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, kes külastas Ida-Virumaa puuetega inimeste koda, tõdes, et euroraha on võimalik toetatud töökohtade loomiseks taotleda sinna, kus on tööd ja tegijaid. "Ilma teenusteta see reform ei toimi. Me võime ükskõik kui head mõtted kirja panna, aga kui ei ole reaalset tööd, ei saa neid ellu viia."

Kokkulepe lükata töövõimereformi käivitamine edasi poole aasta võrra, nii et see jõustub 1. jaanuaril 2016, annab lisaaega teenuste ja töökeskuste arendamiseks. "Töövõimereform on saanud palju kriitikat ja kui saaks aega kaks aastat tagasi keerata, siis mina oleksin ka alustanud teisest otsast, just teenuste loomisest."

Kui reformi käivitamise ajaks siiski selgub, et pole võimalik piisavalt töökohti luua, ei tohiks inimesed sattuda olukorda, kus nad tunnevad end kiusatuna, rõhutas Kütt. "Sel juhul peaks piisama, et kui inimene helistab töötukassasse ja konsultant ütleb, et täna pole tööd pakkuda, siis sellega oleks aktiivsusnõue täidetud."

Kruuse nentis, et tervisekahjustusega inimestele on mõjunud aktiivsusnõue hirmutavalt, aga seda ei maksa karta. "See tähendab tegelikult seda, et oled tööotsijana aktiivses rollis. Sa pead kord kuus võtma oma töötukassa juhtumikorraldajaga ühendust ja kirjeldama, mida sa töö leidmiseks teinud oled. Kui on liikumisega raskusi, ei pea minema iga kord kohale − seda võib teha kas portaali või telefoni teel."

Mõttelaadi muutus

Juhtumikorraldaja ülesanne pole ainult tööd vahendada, vaid ka tervisekahjustusega inimest julgustada.

"Inimestel, kes pole  tööturul osalenud, on hirm, et nad ei saa hakkama. Nad vajavad tuge, et tuua nad sellest mõttelaadist välja. Meil on praegu 50 000 inimest[umbes pooled töövõimetuspensionäridest ei tööta − toim.], kellega me pole üldse tööturul arvestanud. Kui me nende inimestega ei tegele ega püüa luua tingimusi, et nad oleksid võimelised tööturul konkureerima, oleks see minu arvates kuritegelik," rääkis Kruuse.

Riigikogu sotsiaalkomisjonis tehtud muudatusettepanekutest tõi minister positiivsena välja selle, et töövõimetoetus väheneb alles siis, kui tööturul kohanenud inimene jõuab teenida üle keskmise palga. Kui esialgse plaani järgi pidi toetus hakkama tasapisi vähenema 640 eurost, siis muudatusega tõsteti sissetuleku piiri 960 euroni.

"See on selleks, et inimesel ei tekiks tööle minnes tunnet, et teda karistatakse. Peame tunnistama, et vähenenud töövõimega inimestel, eriti neil, kellel on ka puue, on tavainimestest rohkem kulusid," ütles Kruuse.