Niiske ilm paneb EstLinki tõrkuma
16. september 2014, 23:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise nädala teisipäevast pühapäevani oli EstLink 2 jätkumuhvidesse sattuva niiskuse tõttu rivist väljas ning see mõjutab ebasoodsalt elektri hinda Eestis.
Eelmisel nädalal kadus elektriühendus Eesti ja Soome vahel mõlemast merekaablist - rivist läksid välja nii EstLink 1 kui EstLink 2. Kui esimese puhul on katkestused olnud tavalised, siis uue aasta algusest tööle hakanud EstLink 2 hakkas tõrkuma augustis.
"Augustis pidasime probleemi EstLink 2 maakaabli tagasivoolukaabliga üksikjuhtumiks. Kui eelmise nädala rikke esmane uurimine viitas samasugusele probleemile, tekkis üsna kiiresti kahtlus, et probleem on süsteemne. Eelmisel nädalal toimus probleemse muhvi "lahang". Nüüdseks ongi selge, et kaabli jätkumuhvide puhul ei taga praegune disain kaitset niiskuse eest. Niiskus ja elekter kokku ei käi," tunnistas Eleringi juht Taavi Veskimägi.
Vajavad ümberehitust
Rikke põhjus on maakaabli lõikude tagasivoolu kaabli jätkumuhvidesse tunginud niiskus. See on juhtunud kahe muhviga, aga Elering tunnistas, et on olemas üsna märgatav oht, et sama võib juhtuda teistegi muhvidega. Kokku on kriitilisi muhve 11. Mere- ja maakaabli ühendusega on kõik korras.
Jätkumuhvide ümberehitustööde maht ja täpsem aeg pole praegu teada. "Otsime koos kaabli tarnijaga lahendust, kuidas muhvid niiskuskindlaks muuta. Loodame lahenduse siiski lähemal ajal välja töötada ning kaablilõikude liitekohad veel sel aastal veekindlaks muuta," kinnitas Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.
Eesti Püssi ja Soome Anttila alajaama ühendava EstLink 2 puhul on tegemist garantiialuse objektiga, mille kallal Elering ise töötada ei saa. Eelmise nädala rikke kõrvaldamiseks kulunud viis päeva on maksimaalne kiirus, et muhvi valmistamiseks välismaalt väljaõppega mehed ja spetsiaalsed riistad kohale lennutada.
"EstLink 2 peab olema usaldusväärne tööhobune ning tagama enamiku ajast vähemalt 650 MW ühendusvõimsuse Eesti ja Soome vahel," kinnitas Taavi Veskimägi oma blogis. "EstLink 1 puhul oli nii meile kui soomlastele, kellega koos me kaabli selle aasta alguses ostsime, juba eelnevalt teada vajadus teha tulevikus parendusi kaabli töökindluse suurendamiseks. Selle juurde saab asuda siis, kui EstLink 2 on tõestanud oma töökindlust ja kõik sellised "lastehaigused", mis uutel asjadel kipuvad ikka olema, nagu käesolevad muhvi disaini probleemid, on välja ravitud," lisas ta.
Toob kaasa hinnatõusu
Kuna korraga langesid välja mõlemad ühenduskaablid, mistõttu katkes kogu ühendus Eesti ja Soome vahel, tuues tarbijatele kaasa märkimisväärse hinnatõusu, on konkurentsiamet otsustanud kontrollida, kas Eleringi tegevus vastab nimetatud olukorras seadusele. Konkurentsiameti menetluse eesmärk on välja selgitada, millistel põhjustel toimus katkestus korraga mõlemas elektriühenduses ning kas neid katkestusi oleks saanud ära hoida. Lisaks analüüsib amet menetluse raames, kas praegune seadusandlus reguleerib piisavalt alalisvoolu ühenduste toimimist, ning teeb vajaduse korral ettepanekud seadusandluse muutmiseks.
Elekter on EstLink 2 ja ka EstLink 1 liikunud valdavalt Soomest Eestisse, kuna üldiselt on Põhjamaades saadaval olev elekter Balti riikidega võrreldes odavam. Soomest tulev elekter liigub Eestist enamasti edasi Lätti ja Leetu, kus on kohapeal tootmist vähe või on see Põhjamaadega võrreldes kallim. Eesti varustab praktiliselt kogu aeg ennast kodumaise elektriga ning enamasti ekspordib lisaks märgatava koguse kohapeal toodetud elektrit Lätti ja Leetu.
Küll tekib siis, kui Eesti ja Soome vahel pole piisavalt ühendusvõimsust, elektri börsihindade vahel hinnavahe. Eestis on elektri börsihind sellises olukorras olnud kõrgem. Kui ühendusvõimsused on piisavad, on hind Eestis võrdne Soomega. "Kuude kaupa valitses just selline olukord ehk Eesti sai osa Soome ja Põhjamaade madalamatest börsihindadest. Lätis ja Leedus on siiski paljudel tundidel hind märgatavalt kõrgem, võrreldes Eesti ja Soomega, kuna Eesti ja Läti vahel valitseb paljudel tundidel ülekandevõimsuse puudujääk," ütles Ain Köster.