Riik kõhkleb Narva eestikeelse hariduse ülevõtmises

Jevgeni Ossinovki. Foto: Peeter Lilleväli

Narva linnavõimud on teavitanud haridusministeeriumi soovist anda eesti gümnaasium üle riigile. Minister on võtnud mõtlemisaja, nentides, et põhikooli osa ülevõtmine oleks pretsedendi loomine.

Narva linnavolikogu tegi kuu aega tagasi otsuse Narva eesti gümnaasiumi pidamise üleandmise kohta riigile. Otsus toetus seisukohale, mille kujundas volikogu ellukutsutud ajutine komisjon.

Töörühm vaagis Narva eesti gümnaasiumi ja Narva Vanalinna riigikooli võimalikku ümberkorraldamist ning otsustas, et eesti gümnaasium tuleb anda riigile üle tingimusel, et moodustatakse kaks põhikooli − üks keelekümbluskool ja teine eesti õppekeelega − ning ühine gümnaasium. Gümnaasiumis peab olema võimalik läbida õpe 100 protsenti eesti keeles.

Volikogu otsustas ühehäälselt anda eesti gümnaasium üle riigile alates 31. augustist 2015 ning volitada Narva linnapead haridus- ja teadusministriga läbirääkimiste pidamiseks.

Analüüs käib

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ütles, et ministeeriumi analüüs selles küsimuses käib.

"Eestikeelse hariduse andmine on Eesti põhiseadusega ühelt poolt inimestele tagatud õigus ja teiselt poolt riigile pandud kohustus. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi tagab selle kohustuse kohalik omavalitsus, nii et kindlasti ei saa Narva linn öelda, et eestikeelne haridus ei ole nende asi. See on nende asi nii kaua, kuni pole teist otsust tehtud. Seda ei saa juhtuda, et kui riik seda üle ei võta, siis eestikeelne haridus Narvas kuidagi kannataks."

Ossinovski lisas, et ministeerium vaatab koolivõrku tervikuna. "Eestikeelne haridus on osa Narva linna hariduskorraldusest, aga mitte ainuke. Oleme omalt poolt öelnud, et oleme valmis Narva investeerima Euroopa Liidu raha ja oleme endiselt avatud läbirääkimisteks riigigümnaasiumi rajamise üle."

Mis puudutab eesti gümnaasiumi põhikooli osa, siis selle riigile ülevõtmine looks Ossinovski sõnul pretsedendi.

"Riik ei ole üldiselt põhikoolide omanik, erandiks on koolid, mis on hariduskorralduslikult kuidagi teistsugused. Ehk kui räägime hariduslike erivajadustega laste koolidest, siis on arusaadav, miks riik neid koole omab. Näiteks Narva Vanalinna riigikool on keelekümblusmetoodikal põhinev kool ja see on põhjus, miks see riigile kuulub. Üldjuhul riik põhikoole ei oma ja see oleks pretsedendi loomine."

Ossinovski sõnul peaks pretsedendi loomiseks olema väga kaalukas põhjendus, mida tema praegu ei näe.

"Analüüsime seda laiemalt. Ma ei tahaks, et Narva linn läheneks nendele küsimustele nii, et see kool meile ei meeldi, võtke see endale, aga kõigi ülejäänutega teeme täpselt seda, mida ise tahame. Meile on oluline, et kõik Narvas elavad lapsed saaksid kvaliteetset haridust, nii eesti- kui venekeelset, ja selleks on vaja Narva koolivõrgus teha ümberkorraldusi."

Ossinovski ütles, et kokkuleppele jõudmiseks on natukene aega, sest enne järgmise aasta algust pole niikuinii raha, mida riigigümnaasiumide rajamiseks jagada.

Ei spekuleeri

Narva linnapea Eduard East ütles, et linnavõimud on eesti gümnaasiumi üleandmise protsessi algatanud. Ta ei soovinud spekuleerida teemal, mis saab siis, kui riik eestikeelset põhikooli siiski enda tiiva alla ei taha.

"Volikogu tegi otsuse komisjoni otsuse põhjal. Seejuures kuulusid komisjoni ka haridus- ja teadusministeeriumi esindajad ning seda juhtis Katri Raik [TÜ Narva kolledži direktor ja volikogu opositsiooni liige - toim.]," märkis linnapea.