Õigusabi pakkudes ei arvesta riik regiooni eripära

Andres Anvelt Foto: Ilja Smirnov

Riik ei osuta elanikele vajalikul määral õigusabi − eriti Kirde-Eestis − ning justiitsministeerium tahab läheneda sellele küsimusele regionaalselt. Alus pannakse sellele Narvas, kus õigusteadmatuses viibivad inimesed tuginevad sageli veel nõukogudeaegsetele seadustele.

Justiitsminister Andres Anvelt ja Eesti advokatuuri esimees Sten Luiga kohtusid eile Narva linnapea Eduard Eastiga, et üheskoos arutada õigusabi kättesaadavust Ida-Virumaal. Erilist rõhku pannakse piirilinnale selle tõttu, et just siin esineb selles vallas suuri probleeme.

Justiitsminister märkis, et advokaaditeenuse populaarsus on siin palju madalam kui teistes Eesti piirkondades.

"Külastasin hiljuti Narva kohtumaja ning seal toodi mulle näiteid, kuidas inimesed on nende poole pöördunud hagidega, mille oli keegi koostanud Vene NFSV või Eesti NSV tsiviilkoodeksi alusel. See tähendab, et on ilmselge, et inimesed ei saa kvaliteetset õigusabi," ütles ta.

Narva on regioon number üks 

Riik tellib igal aastal Eesti advokatuurilt elanikele õigusabiteenust. Tänavu on riigieelarves selleks ette nähtud 3,7 miljonit eurot. Ja kuigi seesama advokatuur nõuab praegu kohtu kaudu riigilt tunnitasu tõstmist, nende väljakujunenud koostööd see ei takista.

Andres Anvelti sõnul on jutt 2016. aasta plaanidest. Muu hulgas on teemaks, kas korraldada riigihankeid riigi õigusabi osutamiseks ja juurutada regionaalset lähenemist ning kuidas meelitada Narva tööle noori juriste.

Järgmisel aastal viib justiitsministeerium koos Narvaga läbi pilootprojekti juriidilise abi osutamiseks siinsele elanikkonnale. Linna poolt oodatakse läbiviimiseks sobivat kohta ja sotsiaalreklaami ning juba koos advokatuuriga tagab riik materiaalse baasi. Anvelti sõnul on pilootprojekt loodud selleks, et aidata välja töötada regionaalset lähenemist õigusabi osutamisele tulevikus.

Arutledes jällegi regionaalses võtmes, oli minister optimistlik ka sisekaitseakadeemia Narva kolimise suhtes. Lähiaastatel tuuakse Ida-Virumaale üle kohturegistrite osakond.

"Ma olen peaaegu kindel, et siia kolib üle ka akadeemia, kuid seda küsimust paari kuuga ei lahenda," ütles Anvelt.

Kannatab kohtumõistmise kvaliteet

Eesti advokatuuri esimees Sten Luiga kinnitas, et neile on Narva väga huvitav linn.

"Siin on 60 000 inimest − kui võrrelda Pärnuga, siis seal on inimesi kaks korda vähem, aga advokaate kaks korda rohkem. Kogu Eesti advokatuuris on praegu üle 900 liikme, Narvas aga vaid 8. Muidugi pole me sellise olukorraga rahul," ütles Luiga.

Samuti tuleb tunnistada, et Narvas on riigi õigusabi taotlejaid väga vähe.

"Ma ei usu, et Narva elanikel on vähem õigusküsimusi kui näiteks Tartu või Pärnu omadel. Mulle tundub, et siinsed inimesed võib-olla ei tea, et riik on valmis neid toetama, kui nad ise ei suuda õigusabi eest maksta," arvab Andres Anvelt.

Ta on kindel, et selle tagajärjel kannatab ka kohtumõistmise kvaliteet: "See on minu subjektiivne arvamus, aga probleem on Narvas ka selles, et kuna advokaate on siin vähe, on selle turu hõivanud nii-öelda nurgatagused advokaadid ja juristid."

Riigi õigusabi kättesaamatuse põhjus on osaliselt ka ülikeerulises ankeedis, mis taotlejail täita tuleb − see on raske isegi eesti keele valdajatele. Selle probleemiga nõustuvad ka Andres Anvelt ja Sten Luiga. "Need inimesed, kes suudavad selle ankeedi täita, võivad end kohtus ise kaitsta," märkis Luiga irooniliselt.