Riik kindlustab idapiiri kiirreageerimisüksusega
4. oktoober 2014, 00:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riik on lubanud idapiiri tugevdamiseks luua kiirreageerimisüksuse, mis hakkab tegelema piiriüleste kuritegudega ning on valmis selleks panustama lisavahendeid nii väljaõppeks kui varustuseks.
Siseminister Hanno Pevkur kinnitas eile toimunud pressikonverentsil samme, mida riik astub idapiiri tugevdamiseks. Üheks oluliseks sammuks piirijoone puhastamise kõrval on kiirreageerimisüksuse loomine, millel saab olema kolm tugipunkti, neist üks Narvas.
Alustavad uuest aastast
Kiirreageerimisüksuse loomist on juba alustatud ning ministri kinnitusel on mehed selleks olemas ja alustavad väljaõpet. Kui suur saab see üksus olema, minister ei öelnud, viidates, et selliste üksuste koosseisu arvu pole kombeks avalikustada. Küll kinnitas ta, et koosseis saab olema piisav, et täita üksusele pandud ülesandeid, ning riik ei hoia kokku ka nende varustamise ja väljaõppe pealt.
Üksuse ülesanne oleks võidelda piiriülese kuritegevusega, olgu selleks siis salakauba või inimeste üle piiri vedamine. "Üksusel on kolm suuremat ülesannet: reageerida piiriintsidentidele, teha koostööd politsei kriminaalluure poolega, ükskõik, kas tegemist on kauba või inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamisega, ning teha piiri kontrolljoone monitoorimise raames ohuhinnangut ja selle alusel ennetavaid või täpsustavaid operatsioone," rääkis Pevkur valitsuse pressikonverentsil.
Üheks oluliseks sõnumiks, mis valitsus eile edastas, oli kokkulepe, et riigimetsa majandamise keskus (RMK) alustab piirijoone võsast ja metsast puhastamist. Detailid, kuidas ja kus alustatakse, pannakse paika lähipäevil. Samuti alustatakse läbirääkimisi eraomanikega, kes võtaksid 10meetrise piiriala hooldamise enda kanda või usaldaksid RMK oma maale toimetama. Selliseid alasid on alla 30 protsendi kogu idapiirist.
Taasleitud vana
Viimase piirivalveameti peadirektori Roland Peetsi sõnul on tegevused, mida riik on idapiiril plaaninud, väga tänuväärsed. "Kunagi korrastasime patrullradasid oma vahenditest. Vajaduse korral ehitasime sildu ja truupe. Nüüd on selle tegevuse jaoks ette nähtud vahendid ja leitud selle töö tegija," tõdes Peets, et piiri väljaehitamine on väga suur asi ning see kindlasti vähendab mitteteadlike piiririkkumiste arvu ja ka teadlikke rikkumisi.
Kiirreageerimisüksuse loomiseks raha eraldamine tuleb Peetsi sõnul samuti ainult kasuks. Üksuse loomine pole küll uus asi, vaid pigem vana taasleidmine − piirivalveametis olid pärast Narva-Jõesuu õppekeskuse tegevuse lõpetamist selle baasil loodud valmidusüksused, mis mängisid olulist rolli piirivalvurite karjääris ning olid oluline osa väljaõppest.
Ka erukolonel Riho Breivel, kes endise piirivalvurina on teravalt kritiseerinud piirivalveameti liitmist politseiametiga ning on hoiatanud selle eest, et Eesti piiri kaitsmine jätab soovida, tunnistab, et kunagiste valmidusüksuste taastamine on väga mõistlik otsus ning kindlasti aitab idapiiri kindlustada.
Küll on Breivel jätkuvalt seda meelt, et piirivalve on politsei kõrval pigem tagaplaanil ning niikaua kui pole tugevat staapi ja väga sirgjoonelist juhtimist, ei saa olla ka väga edukat piiri valvamist. Seetõttu on ta jätkuvalt seda meelt, et pigem võiks Eestis kasutusel olla süsteem, kus pole politseil ega piirivalvel eraldi ametit, vaid on ministeeriumi juures olevad osakonnad.
Ka Roland Peets kardab, et pigem võib praegusel juhul info liikumine olla aeglasem kui enne kahe ameti liitmist. "Valdkondlik juhtimine on piirivalvele olnud oluline ja piirivalve saab olla edukas siis, kui seda toetavad tugev staap ja rahvusvaheline koostöö," ütles ta. See ei tähenda aga, et Peets pooldaks piirivalveameti lahutamist politseiametist. "See oleks nagu minevikku minek. Edasiminekuna näen ma pigem ametite asemel osakondade loomist ja valdkonnapõhise juhtimise taastamist. See ei puuduta ainult piirivalvet, vaid ka politseid," lisas ta.