President Ilves uudistas Jõhvis piimatööstust

Valdis Noppel (vasakul) andis president Toomas Hendrik Ilvesele kiirkorras ülevaate kogu tootmisest. Foto: Peeter Lilleväli

President Toomas Hendrik Ilves tutvus eile kahepäevase Ida-Virumaa visiidi käigus ASi Maag Piimatööstus Jõhvi tootmisega. 

""Ida-Virumaal toidutööstus − kuidas see siia sattus?" Kas presidendil sellist küsimust ei tekkinud?" muheles ASi Maag Piimatööstus tegevjuht Valdis Noppel külalisi tervitades.

Järgnenud siinse piimatööstuse ajaloo tutvustuses sai see küsimus vastatud. Kuni selleni välja, miks Rakvere tootmine koliti ühinemise järel Jõhvi, mitte vastupidi.

"Päevas tuleb sisse 180 tonni piima, aasta keskmisena toodame kuus 4200 tonni tooteid, tööd anname 200 inimesele ja käibest rääkides tuleb sel aastal usutavasti 45 miljonit eurot täis," tõi Noppel esile huvipakkuvamad numbrid.

Siseturu surve kasvab

Presidenti huvitas, kuidas on Venemaa turu kadumine Maag Piimatööstust mõjutanud.

"Napilt enne sealse turu kinniminekut suutsime ära teha investeeringud, mida Venemaa veterinaaramet meilt nõudis, et saaksime neile oma toodangut edasi müüa," nentis piimatööstuse müügidirektor Karin Orr. "Selle turu osakaal oli meie jaoks küll väike, ühe protsendi ringis."

"Kaudne mõju loomulikult on, reaalselt tähendab see, et siseturu surve kasvab kuust kuusse," ütles Valdis Noppel.

Üleskutsesse Eestis toodetud piima rohkem tarbida tal erilist usku ei ole: "Inimesed on harjunud tarbima asju teatava normaalsusega; kui seda kunstlikult suurendada, tekib ühel hetkel tõrjeefekt. Praeguses olukorras hinnad langevad − majast välja mineva toodangu väärtus läheb alla."

Ka piima kokkuostuhind on langenud 250 eurole tonni eest. Interventsioon ehk turu ülejääkide kokkuost, mis praegu Euroopas toimub, võimaldaks maksta pisut alla kahesaja euro tonni eest. "Selle hinnaga tootmisbaasi alal ei hoia," ütles Noppel.

President Ilves küsis, kas ettevõttes mõeldakse rohkema vadaku- ja lõssipulbri tootmisele, millele ka väljaspool Euroopat turgu võiks leida.

"Vadaku jaoks on vaja juustu, suur juustutarbija on Venemaa," ollakse Noppeli sõnul selleski osas silmitsi probleemiga, et juustu poleks kusagile panna. Pigem tuleks kõne alla piimapulber.

Energiajulgeolek on oluline

Valdis Noppel tõdes, et riiklikud investeeringud on seni olnud suunatud ennekõike algtasemele ehk piima tootmisele. Töötlemist pole eriti toetatud, iseäranis suuremad ettevõtted on pidanud puhtalt omal jõul hakkama saama.

"Tegemist on ju ühe ja sama ahelaga; et ahel töötaks, peavad kõik selle lülid toimima," toonitas ta.

Mõtlemisainet pakkus Noppel presidendile veel teisegi, energiajulgeoleku teemaga.

"Meie maja ripub Venemaa gaasi otsas, kui peaks mingeid tõrkeid tekkima, kulub meil reageerimiseks kolm kuud. Nii kaua läheks sellepärast, et kõik seni tehtud investeeringud on meil läinud konkureerimiseks, mitte julgeoleku tagamiseks. Alternatiiviks võiks olla näiteks hakkpuidul töötav koostootmisjaam, mis tagaks meile nii soojus- kui elektrivarustuse."

Tänane päev möödub Narvas

Eile kohtus president Ilves veel maakonna ning Jõhvi valla esindajate, arvamusliidrite ja ettevõtjatega. Täna on kavas kohtumine Narva linna juhtidega ning tutvumine politsei ja piirivalve tegevusega Euroopa Liidu piirialal. Visiidi lõpetuseks annab president Hermanni linnuses enam kui poolesajale noorele Eesti kodanikule kätte kodakondsustunnistuse.

Visiidi eesmärk on saada ülevaade ettevalmistustest Eesti Vabariigi 97. aastapäeva tähistamiseks, kuna just Narvas toimub tuleva aasta 24. veebruaril erilise pidulikkusega riigilipu heiskamine ja seejärel Peetri platsil kaitseväe paraad ning Jõhvi kontserdimajas iseseisvuspäeva kontsert ja vastuvõtt.