Vene tudengid vajavad kõrgkoolides kõvasti tuge

Sisekaitseakadeemia tudeng Juta Kukkur (vasakult) leidis, et kui noor ise ei pinguta, ei saa talle eesti keelt "pähe panna". Foto: Matti Kämärä

Kuue kõrgkooli esindajad kogunesid TÜ Narva kolledžis, et arutada, kuidas teha vene tudengitele eesti keeles õppimine lihtsamaks.

Seminaril tõdeti, et vene emakeelega tudengite eesti keele oskus jätab sageli soovida.

TTÜ Virumaa kolledži eesti keele õppejõud Ingrid Prees nentis, et gümnaasiumi eesti keele tundides drillitakse liiga palju riigikeeleeksamiks. "Keeletesti tulemused võivad paberil olla ilusad, aga puudub hakkamasaamine tavalises keelekeskkonnas − noored ei oska suhelda ega teksti koostada."

Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi lektor Marju Ilves nentis, et riigieksami tulemusi ei usaldata ja kõiki tudengeid, kelle emakeel pole eesti keel, testitakse ise.

Ka sisekaitseakadeemia õppeosakonna arendusjuht Merle Tammela rääkis, et nende koolis võeti 2001. aastal kasutusele keeletest just sel põhjusel, et gümnaasiumi lõpetasid noored, kes said riigieksamil 98-100 punkti, aga tegelikult keelt ei osanud.

Enne tasemetestimist pakutakse sisekaitseakadeemias ettevalmistavaid kursusi, mida on idavirulastele vastu tulles tehtud ka näiteks Kohtla-Järvel. Samuti toetatakse noori pärast sisseastumiseksameid, pakkudes erialast keeleõpet augustis enne õppeaasta algust.

"Oleme tegelikult väga palju vaeva näinud, et ei tekiks olukorda, kus inimene lõpetab eesti keeles kõrgkooli, aga ei oska päästjana või politseinikuna tööle minnes eesti keelt," märkis Tammela, lisades, et kõige paremaid tulemusi annab eri asjade koosmõju. "Iga õppija juurde on oma võti ja kõik asjad ei sobi kõigile."

Kunstlik keelekeskkond

Narvast pärit Juta Kukkur, kes õpib sisekaitseakadeemia finantskolledžis maksu- ja tolliametnikuks, leiab, et palju on ka noortes endis kinni. "Olen pärit kakskeelsest perest, käisin eestikeelses lasteaias ja põhikoolis, aga lõpetasin venekeelse gümnaasiumi. Seetõttu käisin enne dokumentide sisseandmist ka sisekaitseakadeemia pakutud keelekursusel."

Kukkuri 35 kursusekaaslase seas on veel kaks neidu Narvast. "Üks on käinud samamoodi eestikeelses põhikoolis, teisel on veidi raske, aga saab hakkama."

Seminaril teiste kõrgkoolide üliõpilastega suheldes jäi Kukkurile mulje, et noored süüdistavad kõiges õppejõude, et nad on halvad ega õpeta. "Kahjuks ei saada aru, et kui tullakse õppima eesti keeles, siis õppejõud eeldab, et inimene juba oskab vajalikul tasemel keelt. Teiseks ei hakka õppejõud järel jooksma, kui näeb, et tudeng ei taha keelt selgeks saada. Tuleb ise ka pingutada."

Enamikus kõrgkoolides pakutakse paralleelselt erialaõpingutega lisakeeleõpet, mille maht sõltub üliõpilase keeletasemest. Suurimaks takistuseks peetakse noorte vähest motivatsiooni.

"Motivatsiooniga on kehvasti, see on valdavalt instrumentaalne: tahetakse dokumenti, et saaks kenasti ülikoolist läbi ja tööturul hakkama, aga pole näha erilist kirge ega soovi jälgida eestikeelset meediat, käia eestikeelsetel üritustel, mõista eestikeelset ühiskonda. Seetõttu me ei saa piirduda võimaluste pakkumisega, vaid teeme kõik, et tudengid eestikeelsetele üritustele jõuaks," ütles TÜ Narva kolledži eesti keele lektoraadi juhataja Mart Rannut.

Kunstlikult loodud keelekeskkonda pakub näiteks kirjandusklubi. Selle kõrval hakkab valdavalt venekeelse üliõpilaskonnaga Narva kolledžis käima novembrist koos keeleklubi. Samuti on loomisel kirjutamiskeskus, mis võimaldab saada abi kirjalike tööde koostamisel lisaks juhendaja toele.

"Kõige olulisem on saada tudengid praktikale Narvast välja. See on keeruline, arvestades, et praegu on 99 tudengit dekreedis, aga midagi pole teha − tuleb minna eestikeelsesse keeleruumi," ütles TÜ Narva kolledži direktor Katri Raik.

Ei nähta vajadust

TTÜ Virumaa kolledži esindajad tunnistasid, et tudengite keeleoskuse parandamiseks on proovitud eri asju, aga väga häid tulemusi pole andnud ükski lähenemine. Lõpetaja keeleoskus peaks vastama B2 tasemele ja kõik, kellel pole sellekohast tunnistust ette näidata, määratakse süvaõppesse.

"Kõige suurem mure on, et kui keelekeskkond on venekeelne, ei tunta vajadust eesti keelt õppida. Isegi kui räägime, et tööandja nõuab, näevad tudengid praktikale minnes, et kõik on venekeelne," tõdes eesti keele õppejõud Ingrid Prees.

Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et ebapiisav riigikeeleoskus võib piirata haridustee jätkamise võimalusi ja karjäärivalikuid. Mullu jätkas Eesti kõrgkoolides 49 protsenti vene koolide lõpetanutest; eesti koolide lõpetajate seas oli see protsent 69.

Aastatel 2011-2013 läbis 525 vene emakeelega noort Euroopa Liidu tõukefondide raha eest riigikeele lisaõppe. Peale selle sai mullu 776 üliõpilast eesti keele süvaõpet riigi toel. "Praegu käib intensiivne tõukefondide planeerimine. Plaanis on jätkata nende tegevustega, mis on andnud häid tulemusi, ja algatada ka uusi," ütles Kärtner.