Riik ärgitab omavalitsusi tervisekeskusi looma

Tarmo Bakler märkis, et kui vanema põlvkonna perearstidel ei pruugi olla valmisolekut muutusteks, siis noortel on soov töötada keskustes. Foto: Matti Kämärä

Ida-Viru omavalitsusjuhid muretsevad uute tervisekeskuste loomisel omaosaluse ja perearstide valmisoleku pärast taas suurematesse üksustesse koonduda, selgus kohtumisel sotsiaalministeeriumi esindajatega.

Ida-Viru maavalitsuses toimunud kohtumisel uurisid sotsiaalministeeriumi esindajad Ida-Viru omavalitsus- ja haiglajuhtidelt ning perearstidelt, kuhu kavandatakse tervisekeskusi, mille rajamiseks jagatakse üle riigi 85 miljonit eurot. Euroraha toel rajatavatesse tervisekeskustesse peaksid koonduma piirkonna perearstid ja -õed, lisaks kuuluksid meeskonda ämmaemand, koduõde ja füsioterapeut.

TÜ rakendusuuringute keskuses valminud esmatasandi tervishoiuteenuste uuring peab optimaalseks, et Ida-Virumaal oleksid tervisekeskused viies suuremas linnas: Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Kiviõlis.

Projektijuht-analüütik Veiko Sepp märkis, et Narvas ja Kohtla-Järvel ei piisa ilmselt ühest keskusest, näiteks Järve ja Ahtme linnaosas peaksid olema eraldi keskused. Järve linnaosa keskus teenindaks ühtlasi Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla elanikke. Suurem osa maaomavalitsusi jääks aga uuringu järgi Jõhvi tervisekeskuse teeninduspiirkonda.

Sepp tõi näiteks Kohtla-Järve mudeli: kahe keskuse peale kokku peaks töötama 26-27 perearsti, 3-5 ämmaemandat, 10-12 koduõde ja 5 füsioterapeuti.

Peetakse plaani

Ida-Viru keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler ütles, et tervisekeskuse toimivaks näiteks võiks lugeda Järve polikliinikut, kus pakutakse laia teenuste valikut. "Ahtme ja Jõhviga on keerulisemad lood − need on küll administratiivselt lahutatud, aga meie näeme piirkonda tervikuna. Ahtme ei asu Illuka ja Mäetaguse vallast kaugemal kui Jõhvi."

Bakleri sõnul on haigla arengukavas Ahtme tervisekeskuse rajamine sees, aga projekti veel pole. "Oleme veendunud, et perearstikeskused on mõistlik rajada aktiivravihaiglate juurde. Võib aru saada, et vanema põlvkonna perearstidel pole valmisolekut muutusteks, eriti kui on kinnisvara soetatud, aga noortel on soov töötada keskustes."

Jõhvi valla sotsiaalteenistuse juht Sirli Tammiste leidis sarnaselt uuringu koostajatega, et ümberkaudseid omavalitsusi peaks teenindama Jõhvi tervisekeskus.

"Ka Jõhvil pole projekti, aga oleme kohtunud perearstidega ja teinud põhimõttelise otsuse: keskus tuleks koostööpartnereid ja ümberkaudseid valdu kaasates OÜ Jõhvi Tervisekeskus hoonesse, kuhu praegu on koondunud enamik perearste."

Renoveerimistaotluse koostamisel kutsutakse partneriks OÜ Corrigo, mis asub tervisekeskuse naabruses ja osutab teenuseid, mida tervisekeskustelt eeldatakse.

Ka Kiviõli plaanib arendada tervisekeskuse välja olemasoleva sihtasutuse Kiviõli Tervisekeskus baasil. Praegu töötab kunagises polikliinikuhoones viis perearsti, seal on ka füsioteraapia ja ämmaemanda teenus. "Tervisekeskuses on vabu ruume teenuste arendamiseks," kinnitas linnapea Dmitri Dmitrijev.

Perearstid killustunud

Sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsler Ivi Normet rõõmustas, et osas omavalitsustes on asjad juba läbi mõeldud. Tema hinnangul on Ida-Viru linnadest kõige keerulisemas olukorras Narva, kus perearstid on väga killustunud ja eemalt vaadates on raske öelda, kuhu oleks mõttekas tervisekeskus või -keskused rajada.

Narva haigla juhatuse esimees Olev Silland uuris, miks on üldse uut lähenemist vaja. "Omal ajal hajutati perearstid, et nad oleksid kliendile lähemal. Kas perearstid ise ka muutusi tahavad? See muudab olukorda radikaalselt. Narva perearstid pole sellega eriti kursis."

Normet märkis, et koondumist on vaja nii perearstide kui patsientide pärast.

"Perearstid põlesid läbi. Koos tegutsedes on lihtsam üksteist asendada, õdesid värvata jms. Ja inimesed saavad teenused ühest kohast. Ega me vägisi kusagile investeeri, kui Narva ütleb, et pole vaja. Infot on tõepoolest vähe jagatud, sest me ei tahtnud kedagi hullutada enne, kui on kindel, et raha tuleb," rääkis ta ja soovitas Narvas asja arutada, et siis uuesti kokku saada.

Ka sotsiaalministeeriumi projektijuht Rain Sepping ütles, et euroraha on võimalus, mitte kohustus. Praeguste arvestuste järgi saaks 85 miljonit eurot toetusteks jagades ehitada või renoveerida üle 50 tervisekeskuse. Samas, kui 85 miljonit korraga turule tuleb, lähevad Eesti-suurusel turul ehitushinnad üles, nii et tegelik arv võib tulla teine, lisas ta.

Toetuse osakaal on kuni 75 protsenti ning taotlejatena nähakse eelkõige kohalikke omavalitsusi või tervishoiuteenuste osutajaid.

"Riik on algatanud reformi, aga kust kaetakse omaosalus?" küsisid omavalitsusjuhid. Kohtla-Järve aselinnapea Niina Aleksejeva kinnitas, et omavalitsuste eelarve on niigi pingeline ja linnal seda raha pole.

Ivi Normet märkis, et sotsiaalministeerium on taotlenud kaasfinantseerimise jaoks toetust, kui kohalik omavalitsus võtab tervisekeskuse tegemise enda peale, aga seda ei saa praegu kindlalt lubada.