Vene reisikorraldajad on Ida-Viru suhtes optimistlikud
19. november 2014, 23:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal kui statistika näitab alates augustist idaturistide vähenemist, usuvad Venemaa reisikorraldajad, et see ei ohusta Toilat või Narva-Jõesuud, mis on venelastel südame külge kasvanud.
Läinud laupäevast esmaspäevani Ida-Virumaaga tutvust teinud või seda uuendanud Peterburi piirkonna turismifirmad saabusid siia ajal, mil aastaid Vene külastajate arvu tõusu nautinud kohalikele turismiettevõtjatele pole statistika enam rõõmustav.
Statistikaameti andmebaasi järgi majutati Ida-Virumaal septembris 2529 idanaabrit, mida oli 10 protsenti vähem kui aasta eest (sama suur langus on toimunud kogu Eestis). Idanaabreid hakkas ära kukkuma alates augustist, kui nende hulk vähenes Ida-Virumaal 5 protsenti; näiteks juunis ja juulis venemaalaste arv veel kasvas.
Toila spaahotelli müügijuht Kärt Purga ütles, et nende hotellis on Vene turistide osas toimunud ainult see muutus, et nad eelistavad viimasel ajal tulla iseseisvalt. "Suurte turismifirmade pankrottimineku tõttu kliendid ilmselt ei usalda enam järelejäänuid, kuid tulevad siis ilma vahendajata. Turistide arvus pole aga praegu olulist vahet."
Raske ennustada
Ka spaa- ja raviturismile orienteeritud Peterburi firma Armida omanik Žanna Aldžanova arvas, et Ida-Viru spaahotelle viimase aja arengud valusalt ei puuduta.
"Praegu on raske öelda, mis saama hakkab. Euro on hüpanud 60 rublani, aga inimesed praegu veel käivad, võib-olla säästude eest. Vana-aastaõhtuks on kõik reisid müüdud, aga mis saab edasi, on võimatu ennustada," rääkis turismiettevõtja, kes on Ida-Virumaale aastaid kliente toonud.
Aldžanova märkis, et Eestis võib kõige rohkem kannatada Värska sanatoorium, kuna siiani puudub seal otsebussiühendus Venemaa linnadega. Ka Pärnu on idanaabrile kaugevõitu. "Arvan, et näiteks Toila ei vaja mingit reklaami, see on meie inimeste lemmikpuhkekoht. Ka Narva-Jõesuu on küllalt populaarne."
Ida-Virumaa üks pluss on Aldžanova sõnul lähedus, sest kliendid on hakanud rohkem raha lugema. Samas ei saa siinsete spaade kohta öelda, et need on väga odavad, lisas ta.
"Nii Toilas kui Narva-Jõesuus on hinda tõstetud, aga need on lähedal ja pakuvad heal tasemel teenust. See puudutab nii ravi kvaliteeti, toitlustamist kui teenindust. Toila on ühe spaahotelli ideaalne variant. Näiteks Läti ja Soome spaad on kallimad ning teistsuguse lähenemisega. Seal peetakse spaaks hotelli, kus on bassein, saun ja veemassaaž. Keha- ja iluhoolitsusi sellises valikus nagu siin ei pakuta."
Aldžanova sõnul hindavad kliendid sedagi, et pidevalt lisandub midagi uut ravi valdkonnas, ka selliseid protseduure, mille pärast muidu sõidetakse Karlovy Varysse. "Aastatega on tekkinud püsiklientuur, kes peab Toilat oma koduks. Kui siia tuled, siis kogu aeg näed tuttavaid nägusid."
Suurte Venemaa turismifirmade pankrotistumine on asjaosaliste sõnul mõjutanud kõiki tegijaid. Firma Spa Tour tegevjuht Tatjana Kuzmina rääkis, et kliendid küsisid algul kogu aeg murelikult: "Ega te pankrotti lähe?"
Aldžanova sõnul pakkusid turismifirmade raskused Venemaal palju kõneainet. "Põhjusi ei taha arutada, need on teada, aga kõva häälega neist keegi ei räägi. Mul on õnneks firma, mis on palju aastaid turul olnud. Panime isegi kodulehele teate, et meil on kõik korras ja ärge sattuge paanikasse. Inimesed näevad, et firmad jätkavad töötamist, ning orienteeruvad ümber. On näha, et turg rahuneb."
Samas tehakse reisikorraldajate elu aina keerulisemaks. "Pean silmas meie seadusandlust. Iga aasta, lausa iga minutiga mõeldakse midagi välja ja loobitakse kaikaid kodaratesse − meil ei lasta rahulikult tööd teha."
Peterburis hullud hinnad
Aldžanova korraldab oma klientidele puhkust veel Tšehhis, Ungaris, Sloveenias, Lätis, Leedus ja Krimmis. Peterburi piirkonna spaad polevat eriti kõrges hinnas. "Esiteks on neid regioonis vähe ja seal on hullumeelsed hinnad. Teiseks ei lähe inimesed kodu kõrvale lõõgastuma, vaid tahetakse kusagile sõita."
Kuzmina lisas, et paljud kliendid, kes käivad Toilas, ütlevad, et on proovinud ka kohalikke spaasid, aga parem tulevad Toilasse. Hoolimata sellest, et tuleb sõita, viisa teha ja piir ületada.
"Venemaal on teine mentaliteet ja suhtumine klienti. Inimesed ei ole rahul, et personaliga ei saa kontakti. Nõukogude ajast on jäänud suhtumine, et mul on lõuna ja ma ei suhtle. Ükskõik kui palju me ka ei püüaks, aga ilmselt peab põlvkond vahetuma, et teeninduses midagi muutuks," rääkisid Peterburi reisikorraldajad.
Turismifirmade tutvumisreisi korraldas Ida-Viru turismiklaster; sellele andis Leader-toetuse Kirderanniku koostöökogu.