/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
/nginx/o/2024/04/10/15994544t1haa41.jpg)
Kuna kõrgete keskkonnatasude tõttu vähenes mullu Eestis põlevkivi kasutamine järsult, laekus riigile ka keskkonnamakse ligikaudu 300 miljonit eurot vähem kui aasta varem.
2023. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise ning vee erikasutusõiguse tasu kokku ligikaudu 102 miljonit eurot, millest kolmveerand tuli Ida-Virumaa põlevkiviettevõtetelt. Aasta varem maksid ettevõtted kokku poole rohkem ehk üle 145 miljoni euro.
Sellele tuleb lisada ka ka süsinikukvootide ostmiseks kulunud raha, mis on sisuliselt samuti keskkonnamaks ja laekub riigile. Kui 2022. aastal kulutas Eesti Energia Ida-Virumaal kaevandusi, elektrijaamu ja õlitehaseid majandav tütarfirma Enefit Power kvootide ostmiseks 544 miljonit eurot, siis mullu peaaegu poole vähem − 290 miljonit eurot.
/nginx/o/2024/04/10/15994546t1h442d.jpg)
Elektri tootmine vähenes järsult
Kui 2022. aastal maksid Ida-Viru põlevkiviettevõtted keskkonnamakse kokku ligemale 670 miljonit eurot, siis mullu oli see summa ligemale 300 miljoni võrra väiksem.
Eesti Energia suurenergeetika kommunikatsioonijuht Jelena Derbneva sõnas, et keskkonnamaksude tasumine vähenes järsult, sest võrreldes 2022. aastaga seisid põlevkivi kasutavad elektrijaamad märksa rohkem. "Aasta varem oli suur energiakriis ja siis olid põlevkivijaamad nõutud. Hiljem tuli palju odavat gaasi ja kuna süsinikukvoodi hinnad püsisid kõrgel, jäid põlevkivijaamad seisma," sõnas ta ja tõi võrdluseks, et kui 2022. aastal tootis Enefit Power 5,1 teravatt-tundi elektrit, siis mullu rohkem kui poole võrra vähem: 2,2 teravatt-tundi.
Samamoodi langes ka põlevkivi kaevandamise maht ning ettevõte ütles töökoha üles mitmesajale inimesele, mistõttu laekus riigile ja omavalitsustele ka vähem tööjõumakse.
Derbneva sõnul pole turuolukord muutunud ka tänavu. Enefit Poweri jaamadest on Auvere jaam pärast praagiks osutunud soojusvahetite väljavahetamist töötanud tõrgeteta alates eelmise aasta lõpust. Teiste elektriplokid on elektrit tootnud harva. Balti elektrijaam konserveeriti vähemalt aastaks.
Ida-Virumaale tuleb keskkonnamaksudest vaid väike osa
Vaatamata keskkonnamaksude järsule vähenemisele, tuleb lõviosa neist endiselt Ida-Virumaal tegutsevatest ettevõtetest. Näiteks saastetasude ja ressusitasudena kogutud 102 miljonist maksid üle 75 miljoni euro siinsed ettevõtted. Vaatamata poliitikute korduvatele valimislubadustele suunata suurem osa sellest tagasi maakonda, ei muutunud selles eelmisel aastal palju.
Ida-Virumaa omavalitsuste eelarvesse laekus keskkonnatasusid kokku üle 7,2 miljoni euro. Kõige suurema osa sellest, 4,4 miljonit eurot, sai Alutaguse vald. Aasta varem tuli maakonna linnadele ja valdadele kokku 8 miljonit eurot.
Keskkonnatasudest kogutud raha jagava keskkonnainvesteeringute keskuse (KIKi) kodulehelt näeb, et eelmisel aastal Ida-Virumaal raha saanute nimekirjas on 42 projekti, mille toetuste kogusumma jääb napilt alla miljoni euro. Lõviosa sellestki läks mitte otse Ida-Virumaa omavalitsustele ja asutustele, vaid sotsiaalministeeriumile projekti jaoks "Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine".
Tänavu teisel poolaastal jõustub aga seadusemuudatus, mille tulemusel moodustub tuha ja poolkoksi ladestamise saastetasude täiendavast tõusust Ida-Viru keskkonnafond, kuhu peaks sõltuvalt tootmismahtudest aastaga kogunema kaks kuni kolm miljonit eurot. Ida-Virumaa omavalitsuste liit soovis selle fondi raha jaotamisega hakata ise tegelema, kuid keskkonnakomisjon usaldas selle otsustamise panna siiski keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) õlule. "Raha on KIKi käes. Sealt saavad Ida-Viru omavalitsused raha taotleda," sõnas keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro (Eesti 200).